Kiibuse postitus täies mahus:
„Siit tuleb klomp kurgus ja sügavalt südamest.
18 aastat, kordagi peatumata, olen end pühendanud uisutamisele. Andnud endast kõik ja rohkemgi veel, et jõuda enda unistuste ja eesmärkideni. Kukkudes ja taas tõustes olen võidelnud kõigega, mis mu teele tuli. Latti alla laskmata nõudnud endalt vaid maksimumi. Viimased aastad olen tugevalt võidelnud läbipõlemisega. Füüsis ei pidanud enam tugevale koormusele vastu ning minu vaimne tervis oli rusudes. Tekkis küsimus, kas ja milleks.
Ratsionaalselt olevikule ja tulevikule otsa vaadates oli selge, et võimalikud tulemused ei oleks mind rahuldanud. Keskpärased tulemused ei ole see, mille nimel ma oleks olnud võimeline seda võitlust edasi pidama. Otsus siin ja praegu joon alla tõmmata on ääretult valus. Ma ei suuda seda uskuda. Kuid see must auk, milles olen olnud rohkem kui pool aastat, ei ole elu, mida ükski inimene peaks elama. Ma proovisin, nii ühelt kui teiselt poolt. Nii üksi kui spetsialistidega. Kuid mis on tühi, on tühi.
Olen lõpmata tänulik kõigile neile, kes on panustanud vähem või rohkem minu teekonda.
Olen uhke enda ja oma teekonna üle.“
Kiibus võitis karjääri jooksul kaks Eesti meistritiitlit ning esindas Eestit 2022. aastal Pekingi olümpiamängudel, kus ta sai naiste üksiksõidus 20. koha. Euroopa meistrivõistlustelt jäi tema parimaks tulemuseks 2020. aastal Austrias Grazis saavutatud seitsmes koht, maailmameistrivõistlustelt 2021. aastal Stockholmis 14. koht.
Viimastel aastatel võistles Kiibus vigastuste kiuste. 2023. aasta alguses diagnoositi noorel iluuisutajal mõlema jala sääreluu stressmurd, mille tõttu ta tegi treeningutes kahekuulise pausi. 2023. aasta augustis tekkis Kiibusel sama vigastus ning tal tuli võtta treeningutest uus paus. Võistlusareenile naasis ta 2024. aasta veebruaris.
2022. aasta sügisest treenis Kiibus Hollandis endise iluuisutaja Thomas Kennesi juhendamisel. Enne seda oli tema treener Anna Levandi.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada