Kiievi poliitiku sõnul deserteerub Ukrainas sõjaväe väljaõppekeskustest neli värvatut viiest.
See toimub ajal, mil riigi ülekoormatud ja piiramisrõngas väed üritavad peatada Vladimir Putini edasiliikuvat armeed, mis on vallutamas Donetski oblastis Pokrovski lahinguvälja, vahendab Daily Mail.
Kuigi sõja alguses seisid värbamiskeskuste ees järjekorras kümned kutsealused, on kolm aastat ja üheksa kuud kestnud võitlus vallandanud sõdurite kriisi, kus paljud neist vabatahtlikest on nüüdseks surnud, vigastatud või lihtsalt läbi põlenud.
„Varsti on oma üksustest lahkunud sama palju inimesi kui on meie armees,” hoiatas Ukraina parlamendi julgeoleku-, kaitse- ja luurekomisjoni sekretär Roman Kostenko.
„Kaheksakümmend protsenti [värvatutest] põgeneb nüüd väljaõppekeskustest ja riik ei tee midagi, et neid tagasi tuua või luua tingimusi, mis paneksid nad kartma põgeneda ja oma kohust täita,” ütles ta laupäeval Ukraina uudistekanalile.
Esmaspäeval olid Vene sõdurid Pokrovski vallutamise lävel pärast seda, kui väed piirasid rindelinna sisse. Sõjaeelse 60 000 elanikuga oleks see suurim Ukraina linn, mis on langenud pärast Bahmuti vallutamist 2023. aasta mais.
Pärast tiheda udu ärakasutamist, mis segas Ukraina luure- ja ründedroone, suurendas Putini armee oma pealetungi ja sisenes 300–500 sõdurit.
Pärast seda kauaoodatud lahinguväljal saavutatud edu suunab Moskva tõenäoliselt oma rünnaku põhja pool asuva Dobropilja linna vastu, kooskõlas Putini väljakuulutatud eesmärgiga vallutada kogu Donetski oblast.
Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi 2022. aastal on Kiievi peaprokuratuuri andmetel registreeritud üle 280 000 Ukraina armeest deserteerumise või sõjaväeosadest loata lahkumise juhtumi.
Ja kriis ainult süveneb. Sel aastal on deserteerujaid olnud rohkem kui aastatel 2022–2024 kokku, kusjuures eelmisel kuul ulatus nende arv rekordilise 21 000-ni.
Kriitikud väidavad, et valitsus ei tee piisavalt uute värvatute julgustamiseks. Miljonid ajateenijad lihtsalt „kõnnivad minema, peidavad end ja vaatavad pealt” lahinguvälja äärealadelt, ütles Kostenko.
Inimjõu puudus võimaldab Moskval kasutada seda, mida Ukraina ülemjuhataja Oleksandr Sõrski nimetas „täieliku infiltratsiooni” taktikaks.
Tõepoolest, ühel Ukraina idaosas asuva võtmelinna Pokrovski kaitsmise eest vastutaval brigaadil oli suvel jalavägi otsas, teatas Ukraina konflikti jälgimise grupp DeepState.
Venemaa tegevteenistuses olevate isikkoosseisu liikmete arv ulatus 2025. aastal üle 1,13 miljoni, teatas Military Balance, kusjuures Sõrski väitel viibis neist Ukraina territooriumil 640 000.
Samal ajal võib Ukraina sõjaväelaste koguarv ulatuda üle miljoni, kuid Varssavis asuva Idauuringute Keskuse (OSW) andmetel on rindel mitte rohkem kui 300 000 neist.
Deserteerumise eest karistatakse Ukrainas sõja ajal kuni 12-aastase vangistusega, samas kui sõdurite loata lahkumine toob kaasa maksimaalselt kümme aastat vangistust.
Sõjaväeanalüütiku Oleksandr Kovalenko sõnul jõuab kohtusse aga vaid viis protsenti juhtumitest.
Ajavahemikul 2022 kuni 2025. aasta juulini algatati sõjaväeosadest loata lahkumise kohta 202 997 kriminaalasja ja kuriteos esitati ametlikult süüdistus 15 564 inimesele.
Prokuratuuri andmetel algatati samal perioodil umbes 50 058 deserteerumisjuhtumit ja süüdistus esitati 1248 inimesele.
Sõjaseisukorra alusel saab relvajõududesse kutsuda 25–60-aastaseid mehi. Sõja alguses keelas Ukraina 18–60-aastastel riigist lahkuda, kuid Volodõmõr Zelenski kehtestas augustis reformid, mis lubasid alla 23-aastastel meestel välismaale sõita.
See samm andis tagasilöögi. Kuigi selle eesmärk oli takistada vanematel oma poegade saatmist välismaale enne nende 18. sünnipäeva, vallandas see potentsiaalsete sõdurite massilise põgenemise. Viimase kolme kuu jooksul on põgenenud 100 000 noort Ukraina meest, kellest paljud on suundunud Saksamaale Poola kaudu.
Pingelises telefonikõnes Zelenskiga palus Friedrich Merz tal lõpetada võitlusealiste meeste massilise rände lubamine Saksamaale.
Kantsler rääkis rangema piirikontrolli toetuseks ning Ukraina pagulaste sissevool on tekitanud muret, et toetus Kremli-sõbralikule, äärmusparempoolsele parteile Alternatiiv Saksamaale (AfD) võib suureneda.
„Ma palusin Ukraina presidendil tagada, et noored mehed, eriti Ukrainast, ei tuleks Saksamaale üha suurenevas koguses, vaid teeniksid pigem oma riigis. Neid on seal vaja,” ütles Merz eelmisel nädalal.
Pokrovsk on Venemaa-Ukraina sõja oluline strateegiline punkt, mis asub Donetski oblastis asuva suure maantee ja raudtee magistraali ääres, kus Putin kontrollib juba umbes kolmeveerandit territooriumist.
Selle kaotus Vene vägedele oleks äärmiselt sümboolne, näidates, et Putin on samm lähemal oma eesmärgi saavutamisele kontrollida Ukraina idapoolset tööstuspiirkonda – Donbassi, mis koosneb naaberpiirkondadest Donetskist ja Luhanskist.
Suspilne teatas eilse teisipäeva 18. novembri varahommikul, et Vene droonid kahjustasid öises rünnakus linna hoonet, kus asub avalik-õigusliku ringhäälingu Suspilne ja Ukraina raadio Dnipro uudistetoimetus.
Dnipropetrovski oblasti (mille halduskeskus on Dnipro) tegevkuberner Vladõslav Haivanenko ütles Telegrami sõnumirakenduses, et Vene droonid pommitasid esmaspäeva hilisõhtul piirkonda, vigastades kahte inimest, süüdates mitu tulekahju ning kahjustades kortermaju ja linna infrastruktuuri.
Suspilne märkis Telegrami sõnumirakenduses, et puhkes tulekahju, aknad ja uksed lendasid sisse ning hoone põrandad ja katus said kahjustada, kuid töötajaid sel ajal hoones ei olnud.
Esmaspäeval tabas droon Lõuna-Ukrainas Odessa oblastis Türgi lipu all sõitvat tankerit ja süütas selle, teatasid ametnikud päev pärast seda, kui Zelenski allkirjastas lepingu USA veeldatud maagaasi importimiseks läbi piirkonna.
Türgi merendusdirektoraadi teatel tabati tankerit MT Orinda veeldatud naftagaasi mahalaadimise ajal Izmaili sadamas.
Kõik 16 pardal olnud meeskonnaliiget evakueeriti ja keegi vigastada ei saanud.
Venemaa on pärast peaaegu neli aastat tagasi alanud täiemahulist sissetungi naaberriiki korduvalt Odessa piirkonna, eriti Musta mere sadamate ründamiseks kasutanud droone, rakette ja suurtükiväge.
Ukraina ametnikud tankeri kohta konkreetseid kommentaare ei andnud, kuigi piirkondliku sõjaväe administratsiooni juht Oleh Kiper ütles, et Vene droonid ründasid öösel Odessa piirkonda ning kahjustasid mitme linna energia- ja sadamataristut.
Rünnak vallandas mitu tulekahju ja kahjustas täpsustamata arvu tsiviillaevu, ütles Kiper, lisades, et üks inimene sai vigastada.
Izmail asub Musta mere suudmealal ja on üks paljudest sadamatest, mis on Ukraina impordi ja ekspordi jaoks eluliselt tähtsad.
Kuna Venemaa on sihikule võtnud ka Ukraina energiataristu, püüab Zelenski tagada gaasi ja muu energia importi, mis aitaks tema riigil lähenevat talve üle elada.
Zelenski oli pühapäeval ametlikul visiidil Kreekas. USA veeldatud maagaas voolab Odessasse torujuhtmete kaudu Põhja-Kreeka Alexandroupolise sadamast alates jaanuarist.
Samal ajal käskisid Rumeenia võimud evakueerida inimesed ja loomad kahest Rumeenia poolel asuvast Izmaili lähedal asuvast külast, öeldes, et tankeri lasti iseloom nõuab selliseid ettevaatusabinõusid.
Mujal Ukrainas tapsid Vene raketid öises rünnakus Harkivi oblastis Balaklijas kolm inimest ja vigastada sai 11 inimest.
Võimude teatel oli vigastatute seas neli tüdrukut vanuses 12, 14, 15 ja 17.
Esmaspäeval tapsid Vene droonid ja suurtükivägi Dnipropetrovski oblastis Kesk-Nikopolis toimunud päevases rünnakus kaks inimest ja vigastada sai veel kaks.
Rünnak tabas kõrghooneid, poode ja juuksurisalongi, ütles sõjaväe administratsiooni piirkondlik juht Vladõslav Haivanenko.
ÜRO andmetel on Venemaa rünnakutes sõja ajal hukkunud üle 12 000 Ukraina tsiviilisiku.
Ukraina õhuväe teatel tulistas Venemaa öösel üle riigi välja kaks Iskander-M ballistilist raketti ja 128 löögi- ja peibutusdrooni.
Venemaa õhutõrje tulistas öö jooksul alla 36 Ukraina drooni, teatas Venemaa kaitseministeerium, samal ajal kui Ukraina üritab Venemaa elektrivõrgule vastulööki anda.
Ukraina droonirünnak kahjustas Venemaa Uljanovski oblastis asuvat elektrialajaama, kirjutas kuberner Aleksei Russkihh sotsiaalmeedias, lisades, et ohvritest pole teatatud ja kohalikud elektrivarustussüsteemid töötavad normaalselt.
Loe lisaks
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.