Sel nädalal käivitunud Rootsi ja Soome vaheline uus, 900-megavatine elektriühendus on tõestus sellest, et välisühendused ei too eriti madalamat hinda importijale, vaid tõuseb hoopis elektrit eksportiva poole hind, kirjutas sotsiaalmeedias Eestisse tuumajaama planeeriva Fermi Energia juht Kalev Kallemets.

Kallemets tõi näiteks, et kui võrrelda selle nädala teisipäeva eelmise nädala teisipäevaga, mil ühendus veel töös polnud, siis tulemus on see, et Põhja-Rootsi piirkonnas (SE1), kus elektri hind on tavapäraselt odavam, tõusis elektri hind kaks korda, kuid Soomes hind ei langenud.

“Muidugi pole päevad üks-ühele võrreldavad ning alles terve aasta annab parema võrdluspildi, kuid olukord üpris sarnane ka Eesti-Soome vahelise dünaamikaga, et kuigi ühendus, 1000 megavatti, töötab, on hinnavahe ikkagi märkimisväärne ning pigem kaasneb kallima hinnapiirkonnaga ühenduse suurendamisega eksportivas piirkonnas hindade tõus kui importivas langus,” märkis Kallemets.

Eesti võrguhalduri Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp ütles ERR-ile Kallemetsa toodud näidet kommenteerides, et Rootsi 1. piirkonna ja Soome hinna ühtlustumise põhjustas pigem Soome hinnapiirkonna suurus.

“See, milline piirkond tihedamini hinda teeb, sõltub eelkõige turupiirkonna suurusest elektri tootmise ja tarbimise mõttes. Suurem piirkond määrab hinda tihedamini kui väiksem piirkond, kuna väiksema piirkonna tootmine ja tarbimine pääsevad harvem hinda määrama. Soome turupiirkond on üle kahe korra suurem, kui Rootsi esimene turupiirkond (SE1), mistõttu on tõenäolisem hindade ühtlustumine lähemale Soome turupiirkonna hinnale,” lausus Sapp.

Ning kui võrrelda Soome turupiirkonda Eesti turupiirkonnaga, siis esimene on umbes 10 korda suurem ja seetõttu määrab Soome tootmine ja tarbimine hinda oluliselt suurema tõenäosusega kui Eesti tootmine ja tarbimine, lisas ta.

Sapp tõi näiteks Estlink 2 katkestuse, mil Soomes natuke hind langes, Eestis aga tõusis oluliselt rohkem. Seega oli Soomest pärit odavama elektri hinda langetav mõju märksa suurem kui Eestist tulnud kallima elektri hinda tõstev mõju.

Ühendused ühtlustavad hinda

Kuidas import-eksport ehk välisühendused elektri hinda piirkonniti langetavad-tõstavad-tasandavad, võis jälgida näiteks teisipäeval, kui suure osa töötundidest oli elektril praktiliselt sama hind Eestis, Lätis, Leedus, Rootsi neljas piirkonnas, Norra viies piirkonnas, Taani kahes piirkonnas ning Soomes.

Sapp ütles, et kuigi elektrisüsteemis ja -turul on iga veerandtund erinev, siis on arvestatav hulk perioode, kui regiooni ülekandevõimsused on piisavad, et hinda ühtlustada ja ülekoormust piiridel ei teki.

“Hinna ühtlustumine on sagedasem turupiirkondade vahel, kus on suhteliselt suurem piiriülene ülekandevõimsus,” märkis ta.

Enefiti äriarenduse juht Sander Randver ütles ERR-ile, et üldjuhul on odavamates piirkondades kõrge tootmine ja madal tarbimine.

“Kui madalama hinnaga tsoon ühendatakse kallima hinnaga tsooniga, siis kallim tsoon lisab näiliselt tarbimist odavamasse hinnatsooni ehk nihutab ka nõudluse kõverat kallima hinna poole,” lausus ta.

Soome-Rootsi uue ühenduse mõju kohta mõlema tsooni hinnale tõi Randver näite, et olukorras, kus eelnevalt odavama hinnatsooni tootmine on olnud pidevas napis ülejäägis, käitub uus 800-megavatise võimsusega kaabel kui ühe suure tarbijana, mis sellest napist ülejäägist võib lihtsasti teha puudujäägi, mis hakkab selles piirkonnas hinda tõstma.

“Kui aga olukorras, kus madalama hinnapiirkonna tootmine suudab ära katta ka lisandunud tarbimise uue ühenduse näol, näeme me tõesti pigem sellist pilti, et absoluutarvudes võrrelduna jääb odavama piirkonna hind muutumatuks ja langeb kallima hinnapiirkonna hind,” ütles ta.

Rootsi ja Soome vahelise hinnasuhte muutust võib selgitada ka sellega, et näiteks Soome tiputarbimine on nädalaga umbes kaheksa protsenti kasvanud, mis võib väga lihtsasti hinna tasakaalukausi ühele või teisele poole liigutada, ütles Randver.

Kuid üldjuhul on siiski nii, et ühendused erinevate hinnatsoonide vahel pigem vähendavad kahe hinnapiirkonna hinnaerinevust ning hinnaerinevuse vähenemine võib tulla sellest, et kallis piirkonnas läheb hind alla ning odavamas piirkonnas hind tõuseb, lausus Randver.

Elektri hinda Eestis mõjutavad loomulikult ka lõuna pool asuvad Läti ja Leedu. Näiteks viimasel ajal, kui Eesti-Läti ühendus on ehitustööde tõttu piiratud ning on tuulevaikne ilm, siis ei pääse Läti ja Leedu niivõrd palju ligi Põhjamaade odavamale elektrile ning sealne elektrihind on Eestis kõrgem. Oktoobris püsis Eestis keskmine elektrihind 60 euro juures megavatt-tunnist, Lätis-Leedus oli keskmine umbes 80 eurot.

Suurema piirkonna ehk Soome mõju on näha läbi selle aasta: talvel ja kevadel, mil Estlink 2 oli tööst väljas, oli Eesti elektri hind võrreldes mullu sama ajaga pigem kõrgem. Suvekuudel, mil Estlink 2 oli taas töökorras, oli elektri hind selgelt madalam mullusest, mil Estlink 2 oli samuti katki.

Elektri hind Eestis kuude kaupa aastal 2024 ja 2025. Autor/allikas: Eesti Energia