Riigikogu opositsioon ehk Keskerakond, EKRE, sotsiaaldemokraadid ja Isamaa andsid teisipäeval riigikogus üle umbusaldusavalduse sotsiaalminister Karmen Jollerile (Reformierakond).
Sotsiaalminister on opositsiooni hinnangul kaotanud usalduse mitmel põhjusel, kusjuures ühe põhjusena heidetakse talle ette, et ta ei ole näidanud üles huvi ega initsiatiivi, et lahendada naiste tugikeskuste kroonilist alarahastatust.
Nimelt on rahastus naiste tugikeskustele kasvanud alates 2019. aastast vaid seitse protsenti, samal ajal, kui hinnad on kasvanud ligi 50 protsenti. Alates 2023. aastast on rahastus püsinud samal tasemel ehk natuke üle miljoni euro. See raha läheb kokku 16 tugikeskusele igas Eesti maakonnas.
“EKRE hinnangul on lubamatu, et minister laseb vägivalla all kannatavatel naistel jääda abita ajal, mil nõudlus teenuse järele kasvab ning varjupaigad töötavad pideva ülekoormatuse ja alarahastuse tingimustes,” märkis EKRE esimees Martin Helme pressiteates.
Naiste tugikeskuste juhid toovad ka ise välja, et vägivalla eest pagevaid naisi on keerulisem abistada kui veel mõned aastad tagasi.
“Kujutage ise ette, kui lähete 2019. aasta palgaga poodi süüa ostma või üüriturule,” ütles ERR-ile Pärnu naiste tugikeskuse juhataja Margo Orupõld.
Kuigi tugikeskuste uksed on endiselt kõigile abivajajatele avatud ja esmane kriisiabi tagatud, on rahapuudus hakanud sööma teenuse sisu.
Naiste varjupaikade liidu juhatuse liige Eha Reitelmann selgitas, et kõige valusamalt on pihta saanud juriidiline nõustamine, mis on äärmiselt oluline just laste hooldusõiguse ja suhtluskorra vaidlustes.
Kui veel viis aastat tagasi suutsid tugikeskused pakkuda kriitilisematel juhtudel naistele kohtus esindamist, siis täna on see võimalus kadunud.
“Nüüd saame paljudel juhtudel pakkuda juristiteenust vaid kaks-kolm tundi, et naisele tema võimaluste spekter avada,” selgitas Reitelmann.
See tähendab, et keerulises ja emotsionaalselt kurnavas kohtuprotsessis peab vägivallaohver sageli ise hakkama saama, sest professionaalse juriidilise nõu pakkumiseks tugikeskusel raha ei jagu.
Samuti on vähenenud tugikeskuste võimekus hoida palgal oma psühholooge ja psühhoterapeute. Reitelmann tõi võrdluseks riikliku ohvriabi spetsialistide palgatõusu: kui seal on brutopalk tõusnud 1450 eurolt 2150 euroni, siis tugikeskuste rahastus pole elukalliduse tõusuga sammu pidanud.
Tugikeskused loodavad aina enam annetustele ja projektirahale
Orupõld rääkis, et kuna riiklik rahastus ei kata tegelikke kulusid, sõltub tugikeskuste teenuse kvaliteet üha enam projektipõhisest lisarahastusest ja annetustest. Ta küsis kriitiliselt, kas inimõiguste ja lähisuhtevägivalla teemad peaksid riigis toimuma annetuste toel.
Lähisuhtevägivallale on keeruline annetusi koguda. “Loomadele ja lastele annetatakse väga kergekäeliselt. Meie teemat mõistavad tõelised missiooniinimesed – võib-olla on keegi suguvõsas seda kogenud ja nad teevad meile püsiannetuse. Niimoodi me toimetame,” ütles ta.
Tugikeskused tegutsevad Eestis riigihanke alusel. Kui 2018. aastal said tugikeskused 770 000 eurot aastas, siis aastal kerkis rahastus ühe miljoni euroni. Alates 2023. aastast on riigihanke maht olnud aga 1 074 000 eurot. Sama palju plaanib riik eraldada naiste tugikeskustele ka järgmisel aastal.
Sotsiaalministeeriumi ohvriabi poliitika juht Kristiina Luht ütles ERR-ile, et tegu on samas valdkonnaga, kus pole eelnevatel aastatel midagi kärbitud. “Naiste tugikeskuste rahastust ei ole kunagi vähendatud, see on ikka tulnud tõusuteel, aga nagu teisteski sotsiaalvaldkonna teemades, oleks alati rohkem raha vaja,” sõnas ta.
Samas ei ole raha ka juurde tulnud.
Luht ei nõustunud siiski, et teenuse kättesaadavus on halvenenud.
“Ma lähtun sellest, mida tugikeskused ise on öelnud. Rahaliselt on probleeme, aga nad ei ole öelnud, et nad ei võtaks inimesi vastu või et nad ei abistaks,” ütles Luht. Ta selgitas, et ka abivajajate hulk on püsinud stabiilne: iga aasta pöördub naiste varjupaiga poole veidi alla 2000 inimese.
Vägivalla eest pagevatel naistel on keerulisem saada juriidilist abi
Küll aga tunnistas ohvriabi poliitika juht, et tugikeskused ei suuda juriidilist ja psühholoogilist abi pakkuda nii palju kui vaja.
“Juriidilise abi osas oleme arutanud, et see valdkond vajab muutusi, sest päris paljudel on juriidilised probleemid. Mõtleme, kuidas seda lahendada – võib-olla koostöös justiits- ja digiministeeriumiga,” märkis Luht.
Eha Reitelmann rääkis, et tugikeskused on seni saanud kliente juriidilistes küsimustes suunata riigi toetatud esmasele õigusnõustamisele.
Esmast õigusnõustamist on saanud seda Eesti elanikud, kelle brutosissetulek on kuni 1200 eurot kuus ning teenuse saamiseks on abivajajal tulnud maksta vaid viis eurot omaosalustasu. Erandiks on lapse õigusi puudutavad perekonnaasjad, mille puhul on sissetuleku piirmäär kuni 2000 eurot.
Selle raha eest saab kaks tundi õigusnõu, järgnevad kolm tundi on võimalik saada õigusnõu aga soodushinnaga umbes 50 eurot tunnis. Lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades on soodushinnaga tundide arv 10 ning nendes perekonnaasjades on seni saanud riigi toel taotleda ka kohtus esindamist.
Naiste tugikeskused saavad varsti suunata hoopis juturoboti juurde
Justiits- ja digiministeerium plaanib uuest aastast madalapalgaliste esmase õigusnõustamise aga lõpetada ning asendada selle hoopis tasuta õigusabi juturobotiga. https://www.err.ee/1609825824/valitsus-vahetab-tasuta-oigusabi-juturoboti-vastu
Varjupaikade liidu juhatuse liige Eha Reitelmann õigusroboti osas kriitiline.
“Haavatavas seisus inimesed – vägivallaohvrid, eakad, puudega inimesed – jäävad ilmselgelt riigi poolt abita, sest nad ei suuda oma probleeme formuleerida. Esmast abi suudavad praegu anda ka meie töötajad, aga ma ei kujuta ette, et juturoboti abi aitaks meie klientidel tegelikult olukorrale lahendust leida,” rääkis Reitelmann.
Reitelmann lisas, et kuna tugikeskuste poole pöördub palju naisi seoses lastega seotud vaidlustega, siis ei kujuta ta ette, mis uuest aastast edasi saab.
Ka puuetega inimeste koda saatis esmaspäeval justiits- ja digiministeeriumile kriitilise kirja, kus märgiti, et nad ei saa toetada täielikult juturobotile üleminekut.
“Tehnoloogilised lahendused saavad olla lisavõimalused lisaks olemasolevatele, mitte olemasolevate teenuste asendamiseks,” kirjutas puuetega inimeste koja tegevjuht Maarja Krais-Leosk.
Reitelmanni sõnul ei pakuks tasuta esmase õigusabi kaotamisel lahendust ka riigi poolt pakutav tasuta õigusabi, mida osutavad advokaadid.
“Olen rääkinud kohtutega seoses selle reformiga ja kohtud ütlevad, et neil pole mingit võimekust seda nõustamist laiendada. Tihti soovitakse lihtsalt olukorra ja dokumentide analüüsi, aga kohtutes aidatakse pigem konkreetse kaebuse osas,” ütles ta.
Reitelmann tõi välja omamoodi paradoksi: kui naise nimel on vara, näiteks ühisomandis kinnisvara, tuleb tasuta õigusabi taotlusele sageli eitav vastus. Reaalsuses ei saa vägivallaohver aga tihti seda vara kasutada, sest see on vägivallatseja kontrolli all, jättes naise ilma nii varast kui ka juriidilisest kaitsest.
Sotsiaalministeerium hakkab uurima, kas raha saab mõistlikumalt kasutada
Sotsiaalministeeriumi ohvriabi poliitika juht Kristiina Luht ütles, et sotsiaalministeerium plaanib järgmisel aastal vaadata üle naiste tugikeskuste kulumudeli, et selgitada välja, kui palju raha on üldse valdkonnale juurde vaja.
“See tähendab arvutada päriselt välja, kui palju teenuste osutamine maksab. Ei ole mõtet lihtsalt öelda, et sotsiaalsektoris on raha vähe – seda me teame. Küsimus on, mis on konkreetselt selle teenuse puhul optimaalne,” rääkis Luht. Ta selgitas, et näiteks vaadatakse üle koostöö kohalike omavalitsustega.
“Näiteks majutust tahavad aina vähemad naised, aga samas võtab see küllaltki palju ressurssi, kui me mõtleme elektri- ja küttekuludele. Selle vajadus on aastate jooksul vähemaks läinud,” ütles ta.
Luht selgitas, et sotsiaalministeerium teeb kulumudeli valmis ja siis vaadatakse ka seda, kuidas on võimalik teenust kõige paremini osutada ja ehk ka raha juurde saada.