Filmitegija Eeva Mägi rääkis Vikerraadios Mo-liikumisest, mis tähendab filmi tegemist pikalt arendamata ja kirja pandud stsenaariumita nagu sündisid “Mo Mamma”, “Mo Papa” ja peagi valmiv “Mo amor”. Mägi sõnul ei ole tal olnud õnne institutsioonidelt raha saamisega ja seepärast müüs ta maha oma kodu, et filme teha.
“Filmid “Mo Mamma” ja “Mo Papa” on oma sisult ja ka visuaalselt stiililt täiesti erinevad,” ütles filmitegija Eeva Mägi, kelle film “Mo Papa” linastus tänavusel Pimedate Ööde Filmifestivalil ja jõuab kinno 4. detsembril. “Need filmid ei ole järjed ega ka temaatiliselt seotud.”
“Mo Papa” räägib Eugenist, kes on kümme aastat olnud vanglas selle eest, et ta traagilise õnnetuse käigus põhjustas oma väikevenna surma. “Selle motiiv oli see, et Eugen oli oma vanemate poolt ära antud, kui ta oli teismeline, ta on kasvanud lastekodus. Kui Eugen sai teada, et tal on noorem vend, keda tema vanemad on otsustanud kasvatada, pani ta oma noorema venna talvisel ajal garaaži kinni, et vend tunneks samasugust hüljatuse tunnet, nagu tema on tundnud. Ta ise sattus õnnetusse ja vend jäigi sinna garaaži.”
Film räägib ka sellest, kuidas lastekodulapsed võivad väga lihtsalt sattuda traumarattasse, mille eest nad ise ei vastuta. “Kõik tahavad armastust, hellust ja hoolt ja tihti selle puudumine võib tekitada väga traagilisi tagajärgi,” nentis Mägi.
“Mo Papa” Autor/allikas: Kaader filmist
Lõpetamist ootab Mägi kolmas Mo-film “Mo amor”. “Nüüd on välja kasvanud Mo-liikumine, sest “Mo Mamma” sai alguse sellest, et saime Eesti Filmi Instituudist järjekordse eituse oma tootmistaotlusele. Kuna film on minu väljendusviis, ma tahan lugusid jutustada visuaalses keeles, siis otsustasime ikkagi võttesse minna. Selline viis filmi teha, ilma pikalt projekti arendamata ja ilma kirja pandud stsenaariumita hakkas väga meeldima. See võimaldas minna loomingulisele tuumale väga lähedale.”
“Mo amor” on transmehe muinasjutt, mis räägib armastusest ja sellest, et armastuses ei oma mitte mingit tähtsust sugu või orientatsioon, küll aga on suur roll identiteedil.
Filmikunst on Mägi sõnul väga kulukas ja seda ei saa teha üksi. “Kuna mul ei ole õnne olnud institutsioonidelt raha saamisega, siis ma müüsin maha oma kodu, et filme teha.”
“Raha jagamise süsteemid vajavad muutmist, need on jäänud liiga suletuks, liiga mugandunud,” tõdes Mägi. “Oma viimasele Eesti Filmi Instituudile esitatud taotlusele, mis sai “ei”, esitasin ma selgitustaotluse, ja sain vastuse, mis tekitas veel rohkem segadust. Siis pöördusin nõukogu poole, et saada selgust, aga sain lakoonilise vastuse, et juriidiliselt on kõik korrektne. See ei aita mind kuidagi edasi. Olen otsustanud, et räägin sellest ja võitlen nende suletud süsteemide ja sisutühjade kriteeriumitega. Kui eitustele vaatamata ja institutsiooni väliselt sünnivad tugevad filmid, siis räägib see midagi ka selle institutsiooni kohta,” tõdes Mägi.
Eeva Mägi “Mo Mamma” esilinastus Autor/allikas: Priit Mürk/ERR