Oluline Vene-Ukraina sõjas teisipäeval, 18. novembril kell 20.37:
– Ukraina ründas okupeeritud Donetski oblastis asuvat soojuselektrijaama;
– USA rahandusministeerium: Rosnefti ja Lukoili vastased sanktsioonid juba mõjuvad;
– Ukraina luure avaldas video Vene õhutõrje hävitamisest Donbassis;
– Ida-Ukrainas hukkus Venemaa raketirünnakus 17-aastane neiu;
– DW: Valgevene toodab Hiina abiga Venemaale laskemoona;
– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 960 sõdurit.
Pokrovski pärast jätkuvad ägedad lahingud
Väljaanne The Kyiv Independent kirjutab, et Pokrovski linna pärast jätkuvad ägedad lahingud ning Ukraina sõjavägi teatas, et põhjapoolses äärelinnas on märgatud Vene vägesid.
Ukraina vägede teatel sisenesid venelased algselt Pokrovskisse lõunast, tõenäoliselt on nad nüüd tunginud linna kõikidesse piirkondadesse. Pole veel täpselt selge, kui suurt osa linnast Vene väed kontrollivad.
Lisaks linnapiirkonna vallutamise katsetele jätkavad Vene väed ka pingutusi, et luua operatiivne piiramisrõngas Pokrovski lähistel asuva Mõrnohradi ümber.
Ukraina ründas okupeeritud Donetski oblastis asuvat soojuselektrijaama
Venemaa meediakanalite teatel ründasid Ukraina relvajõud ööl vastu teisipäeva okupeeritud Donetski oblastis asuvat Venemaa kontrolli all olevat soojuselektrijaama.
Sotsiaalmeediasse postitatud videotel paistab, kuidas Donetski oblastis Zuhresi kogukonnas asuva Zuivska soojuselektrijaama lähistel on kuulda droonide lendamise müra ning näha suurt plahvatust, millele järgneb tulekahju, vahendas väljaanne The Kyiv Independent.
Zugres, Donetsk region, an attack is underway on the Zuevskaya Thermal Power plant pic.twitter.com/OkjhrnmS10
— Exilenova+ (@Exilenova_plus) November 17, 2025
Ukraina sõjavägi pole teatatud rünnakut veel kommenteerinud ja pole kohe selge, millist relvastust jaama ründamiseks kasutati.
Ukraina korraldab regulaarselt rünnakuid sõjaväe- ja tööstusrajatiste vastu Venemaal ja Venemaa okupeeritud aladel, tuginedes peamiselt kodumaal arendatud droonidele. Zuivska elektrijaam on olnud nii Ukraina kui ka Venemaa rünnakute sihtmärgiks alates Venemaa sissetungi algusest Donbassi piirkonda 2014. aastal.
Tekkinud kahju ulatuse või võimalike inimohvrite kohta polnud veel infot. Rünnak tuleb ajal, mil Kiiev on intensiivistanud rünnakuid Venemaa nafta-, gaasi- ja energiataristu vastu, mis on Moskva peamine tuluallikas ja aitab kaasa tema sissetungile Ukrainasse.
Venemaa sõltumatu meediaväljaanne Novaja Gazeta Europe teatas, et elektrikatkestused Venemaal on viimase aasta jooksul suurenenud umbes kolmandiku võrra. Hinnanguliselt on Ukraina droonirünnakud põhjustanud 2025. aastal 467 elektrikatkestust.
Viimastel kuudel on Moskva intensiivistanud ka rünnakuid Ukraina energiataristu vastu.
8. novembril tabas Ukraina linnu “üks suurimaid otseseid ballistiliste rakettide rünnakuid energiarajatistele” alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris, ütles toonane energeetikaminister Svitlana Hrõntšuk. Rünnak sundis Ukraina linnu, sealhulgas Kiievit, rakendama üle 12 tunni kestvaid hädaolukorra elektrikatkestusi energiaolukorra stabiliseerimiseks.
Kreml kritiseeris Prantsuse ja Ukraina hävitajatehingut
Venemaa kritiseeris teisipäeval Prantsusmaa sõlmitud lepet, mis näeb ette võimaluse tarnida Ukrainale kuni 100 hävitajat Rafale, nimetades seda sõja õhutamiseks.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja tema Ukraina ametivend Volodõmõr Zelenski allkirjastasid esmaspäeval Zelenski Pariisi-visiidi ajal kavatsuste protokolli, milles sätestatakse tulevased relvatarned.
“Pariis ei aita kuidagi kaasa rahu saavutamisele, vaid õhutab pigem militaristlikke ja sõjameelseid meeleolusid,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov pressikonverentsil vastuseks AFP ajakirjaniku esitatud küsimusele.
Prantsusmaa on Kiievile tarninud hävitajaid Mirage, kuid seni ei olnud juttu Ukraina plaanist soetada Rafale’i hävitajaid, mis on Prantsuse sõjalennunduse kroonijuveel.
Venemaa on kogu sõja vältel tauninud NATO riikide relvatarneid Ukrainale ja väitnud, et need ei muuda lahinguväljal midagi.
USA rahandusministeerium: Rosnefti ja Lukoili vastased sanktsioonid juba mõjuvad
USA rahandusministeerium teatas esmaspäeval, et USA sanktsioonid Venemaa kahe kõige suurema naftafirma Rosnefti ja Lukoili vastu vähendavad juba Moskva naftatulusid ja tõenäoliselt kärbivad pikas perspektiivis Venemaa müüdava nafta kogust.
Rahandusministeeriumi välisvarade kontrolli büroo (OFAC) teatas avalduses, et 22. oktoobril väljakuulutatud sanktsioonide esialgse turumõju analüüs näitas, et need avaldavad oma kavandatud mõju, vähendades Venemaa tulusid, alandades Venemaa nafta hinda ja seega riigi võimet rahastada oma sõjategevust Ukraina vastu.
Rahandusministeeriumi samm oli üks karmimaid USA meetmeid Venemaa suhtes pärast selle alustatud täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris ja esimesed otsesed sanktsioonid, mille president Donald Trump kehtestas Venemaa vastu pärast ametisseastumist jaanuaris.
Sanktsioonid seadsid teistele maailma ettevõtetele tähtajaks 21. novembri, mis ajaks nad peavad lõpetama tehingud Rosnefti ja Lukoiliga. Rikkujad võidakse dollaripõhisest finantssüsteemist välja lõigata.
Siiani pole siiski selge, kuidas rahandusministeerium sanktsioone jõustab. Kaks suurimat Venemaa nafta ostjat on olnud Hiina ja India.
OFAC-i analüüs näitas, et mitut peamist Venemaa toornafta marki müüdi mitme aasta madalaimate hindadega ning märgiti, et ligi tosin suurt India ja Hiina Venemaa toornafta ostjat on teatanud kavatsusest peatada Venemaa nafta ostmine detsembrikuu tarneteks.
LSEG Workspace’i andmed näitasid esmaspäeval, et Venemaa Musta mere naftakeskuses Novorossiiskis laaditud Uralsi toornafta hind oli 12. novembril 45,35 dollarit barreli kohta, mis on madalaim tase alates 2023. aasta märtsist. Sel ajal oli Venemaa alles hakanud koguma tankerite varilaevastikku, et vältida G7 juhitud hinnalage 60 dollarit barreli kohta, mis kehtestati 2023. aasta detsembris.
Brent toornafta futuuride hind oli 12. novembril 62,71 dollarit ja esmaspäeval 64,03 dollarit. Uralsi Novorossiiski hind tõusis esmaspäeval 47,01 dollarini. Laadimine Musta mere sadamas jätkus pärast seda, kui selle peatas Ukraina drooni- ja raketirünnak.
Reuters teatas novembri alguses, et Venemaa nafta allahindlused Brenti toornafta suhtes on laienenud, kuna India ja Hiina suured rafineerimistehased vähendasid vastuseks USA sanktsioonidele oste.
USA rahandusministeeriumi pressiesindaja ütles, et sanktsioonid näljutavad Putini sõjamasinat ja ministeerium on valmis vajadusel võtma edasisi meetmeid, et “lõpetada mõttetu tapmine” Ukrainas.
Ukraina luure avaldas video Vene õhutõrje hävitamisest Donbassis
Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsus (GUR) avaldas värske video edukatest operatsioonidest Venemaa õhutõrje vastu okupeeritud Donbassis.
“GUR-i droonid on tegevuses – vaenlase õhutõrje Donbassis on leekides,” märkis GUR-i allüksus Prymary 17. novembril oma ametlikul kanalil avaldatud videokaadrite kommentaariks. Selles on näha, kuidas saavad tabamuse Vene armee väärtuslikud õhutõrjeseadmed.
Viimase kahe nädala jooksul on Ukraina eriväed hävitanud mitu Venemaa kaitsesüsteemi võtmeelementi. Nende hulgas on õhutõrjerakettide süsteem Tor-M1, õhutõrjepatarei S-400 süsteemi 55K6 juhtimispunkt ja Buk-M3 süsteemi 9S18M1-3 radarijaam.
Vaenlase õhutõrje põhielementide hävitamine vähendab ohtu Ukraina kaitsejõudude õhuoperatsioonidele ja avab uusi võimalusi kaitse- ja ründetegevuseks. Iga edukas rünnak hävitab okupantide strateegilise infrastruktuuri ja õõnestab nende lahinguvõimet rindel.
Ida-Ukrainas hukkus Venemaa raketirünnakus 17-aastane neiu
Ida-Ukrainas asuvas Berestõni linnas hukkus Venemaa raketirünnakus teismeline tüdruk, teatas teisipäeva varahommikul Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõnehubov.
“Berestõni linnale tehtud raketirünnakus sai raskelt haavata 17-aastane tüdruk, kes suri haiglas,” postitas kuberner sotsiaalvõrgustikku Telegram.
Sõnehubovi andmetel sai veel vähemalt üheksa inimest vigastada.
DW: Valgevene toodab Hiina abiga Venemaale laskemoona
Hiina on aidanud Valgevenel käivitada mürskude tootmist, mis on mõeldud Venemaale, teatas Valgevene endiste jõustruktuuride töötajate organisatsiooni BelPol avalik esindaja Matvei Kupreitšik.
“Hiina aitas Valgevene režiimil käivitada 240 000 152-millimeetrise suurtükimürsu ja 240 000 122-millimeetrise raketi tootmise Vene süsteemile Grad. Need on aasta andmed. Seega toodetakse ühes Valgevene ettevõttes vähemalt pool miljonit mürsku,” vahendas Deutsche Welle Kupreitšiku sõnu.
Ta täpsustas, et jutt käib mürskude tootmisest ilma lõhkeaineta nende sees.
Kupreitšik oletab, et praegu puudub Lukašenko režiimil võimekus ise lõhkeainet toota, sest riigil pole selleks tootmisvõimsust.
“Seetõttu toodavad nad toorikuid, mis tähendab tühja kesta,” selgitas eestkõneleja.
BelPoli esindaja lisas, et Valgevene suutis neid toorikuid tootma hakata tänu Hiinast saadud tootmisliinile. Seadmete paigaldamiseks saatis Hiina tema sõnul Valgevenesse kümme oma inseneri.
“Huvitav on see, et Valgevene insenerid ei suutnud seda laskemoona tootmisliini ise paigaldada. Selleks saatis Hiina Valgevenesse kümme oma inseneri, kes selle paigaldasid,” ütles Kupreitšik.
Pealegi on Hiina talle kättesaadava informatsiooni kohaselt selle liini käivitamisest nii huvitatud, et Hiina kodanikud jätkavad töötamist kahes Valgevene ettevõttes, kus kontrollivad protsessi.
BelPoli esindaja märkis, et toorikuid valmistatakse Valgevenes ainult Venemaa riikliku tellimuse alusel.
“See on praegu ainus ostja ja Lukašenko režiimil pole alternatiivi,” sõnas Kupreitšik.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 960 sõdurit
Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 1 160 380 (võrdlus eelmise päevaga +960);
– tankid 11 355 (+0);
– jalaväe lahingumasinad 23 594 (+0);
– suurtükisüsteemid 34 499 (+13);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1545 (+1);
– õhutõrjesüsteemid 1247 (+1);
– lennukid 428 (+0);
– kopterid 347 (+0);
– operatiivtaktikalised droonid 81 793 (+294);
– tiibraketid 3940 (+0);
– laevad/kaatrid 28 (+0);
– allveelaevad 1 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 67 579 (+43);
– eritehnika 4000 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.