Sel nädalal jõuab kinodesse Riho Västriku uus film “Kriimsilm, karuott ja rebane. Märkmeid metsast”, mis näitab metsloomade omavahelisi suhteid uue ja ootamatu nurga alt.
Töö filmiga sai alguse umbes kaks aastat tagasi, kui Riho Västrik kuulis Läänemaal elavast loodusmehest Valeri Štšerbatõhist, kes on aastaid metsloomi filminud. Seda materjali nähes oli Västrik aga siiralt üllatunud, kuna kaamera ette oli püütud uskumatuid kaadreid, mille üle oleks iga loodusfilmitegija õnnelik. Sellest materjalist ei saanud režissööri sõnul kokku mitte tingimata loodusfilm, vaid ta nimetaks seda hoopis vaatlevaks dokumentaaliks.
Režissöör sõnas, et kui naljaga pooleks tulid 90ndatel kasutusele mõisted nagu esimene Eesti ja teine Eesti, siis tema filmis saab näha kolmandat Eestit. “Need on ka Eesti elanikud, kes elavad meie kõrval, aga nende tegemistest me tegelikult kuigi palju ei tea või oleme neid vanarahva lugudes mütologiseerinud.”
Filmi tegevus toimub suures osas kotkaste söögiplatsi ümbruses, kuhu kogunevad ka erinevad metsaelanikud endale toidupalukesi koguma. Ekraanil näeb hunte, karusid, ilveseid ja rebaseid, aga nende omavahelised võimusuhted, millega me harjunud oleme, keeratakse ekraanil kohati pahupidi.
Västriku sõnul näebki filmis hetki, mille peale ise looduses sattuda on praktiliselt võimatu. “See on kindlasti lastele sobilik, aga võib-olla mitte liiga noortele lastele, tegu on rahulikus rütmis kulgeva filmiga ja kui inimesed on liiga mobiilisõltlased olnud ja kiire kaadrivahetusega harjunud, siis see on alguses nende jaoks harjumatu, aga võib-olla tasub ikkagi väljakutse vastu võtta ja proovida, ehk kannatab ka niimoodi välja.”
“Kriimsilm, karuott ja rebane. Märkmeid metsast” alustab kinolevi 21. novembrist.