Kultuurieelarve on meil absurdselt väike ja kultuuritöötajate palgad on väga väiksed, ütles lavastaja Tiit Ojasoo “Esimeses stuudios”. Samas nentis ta, et mõnedele teatritele võib tulla karm otsus rahastuse lõppemisest, aga seda ei saa riik teha teatavaks vaid paar kuud ette.
“Eesti etendusasutuste liit on rääkinud kultuuriministeeriumile, et teatrite hindamise tabelid tulevad kõigile kahjuks,” sõnas Ojasoo. Ta tõi näiteks tabelis sisalduvad kriteeriumid, nagu näiteks rahvusvahelistumine, ja ütles, et see ei pruugi sobida kõigile teatritele. “Rahvusvahelisus on oluline, aga teatrit peaks tegema ju Eesti publikule. Ega ei peagi mängima väljaspool Eestit,” sõnas Ojasoo.
“Sellele rahastussüsteemile, mis on praegu, on nii etendusasutuste liit kui ka teatriliit teinud muudatusettepanekuid, aga ministeerium ei taha sellega millegipärast tegeleda, ütles Ojasoo. “Tabelisse tuleb teha erisusi mahust lähtudes,” lausus lavastaja.
Ojasoo pakkus, et Theatrum lõpuks ministrilt raha saab, mis muudab aga kogu hindamissüsteemi mõttetuks. “Need hindamistabelid on poliitilisest vastutusest kõrvale hoidmine,” ültes ta.
“Kultuuril on raha liiga vähe, eelarve on vähenenud mitukümmend aastat järjest suhtena SKP-sse. Väiketeatrite rahastus on alla kümne protsendi teatritele minevast rahast, haugume siin vale puu all. Kui ütleme, et anname suurte teatrite raha väikestele, siis haugume veel täitsa vale puu all. Suurtel teatritel on teistsugune vastutus Eesti kultuuri ees,” ütles Ojasoo.
Draamateatrist rääkides ütles Ojasoo, et mida paremini Draamateatril läheb, seda vähem riik neile raha annab. “Nad on sunnitud ennast seestpoolt kokku tõmbama. Kui ma teatrikooli lõpetasin ja teatrit juhtima hakkasin, oli jutt, et 70-80 protsenti rahast võiks teatrile tulla riigilt, Draamateatril on see juba alla poole. Kultuuri rahastamine on muutunud ja seda on õhemaks viilitud. Suurtel teatritel nagu Draamateater ja Vanemuine on missioon hoida teadmist ja oskusi, mida oleme üle saja aasta professionaalses teatris omandanud ja mida juurde toome välismaalt ja mida õpetatakse teatrikoolis. Laiemas mõttes teatrikunsti arendada väikesed liikuvad trupid ei suuda. See on sama, et kui meil pole ERSO-t, siis meie klassikalise muusika tase kukub kõvasti,” rääkis Ojasoo.
Eestis on üheksa suurt teatrit nagu ka enne okupatsiooni, meenutas Ojasoo. “Neile tuleks anda raha juurde. Kultuurieelarve on meil absurdselt väike, kultuuritöötajate palgad on väiksed. Keegi ei viitsi kuulata juttu, et mis oleks Eesti ilma kultuurita, aga kas me hakkame Exceli tabelit kaitsma? Kus räägitakse eesti keelt – teatris! Kus käivad inimesed käivad koos – teatris!” rääkis Ojasoo.
Teatripiletid on noortele Ojasoo sõnul liiga kallid. “Noortele peaks teatripilet olema burksiga ühes hinnas. See tagaks, et meil on ka paarikümne aasta pärast teatripublik olemas,” rääkis Ojasoo.