“Valus,” paotas pärnakate libero Alari Saar pärast matši esimese sõnana. “Ega kellelegi meeldi ju kaotada, aga paraku on meie euroteekond lõppenud. Nüüd tuleb see kiiresti ära unustada ja hea emotsioon tagasi saada – liialt ei tohi nukrutseda.”
Sama paar pidas avalahingu nädal varem Taaralinnas, kus kodumeeskond võitis 3:1. Niisiis vajasid tartlased suvepealinnas edasipääsuks kahte geimi. Pärnu omakorda 3:0 või 3:1 võitu ja seejärel ka kuldse geimi triumfi, et madistada järgmises ringis sakslaste Herrschingiga.
Kordusmatši eel tabas Pärnu fänne paha üllatus, sest tiimi sidemängijast kapten Carlos Paez kuigi agaralt sooja ei teinud ja kui välja hõigati algkoosseisud, siis venetsueellase nime seal ei kõlanud. Nimelt sai tiimi võtmemängija treeningul sellise paugu vastu pöialt, et jämedaim sõrm oli puhta paistes.
Niisiis ei hakatud temaga riskima ja dirigendi roll omistati 463 pealtvaataja ees Richard Voogelile. Paezil oli küll mänguvorm seljas, ent ta võttis koha sisse pingil ja elas omadele häälekalt kaasa.
Rainer Vassiljevi hoolealused panid pakkudelt vingelt minema. Pidurdamatus hoos oli pärnakate vedur, diagonaalründaja Pita, kes kõmmutas ilmeksimatult tabloole 4:1, mille peale võttis tartlaste loots Alar Rikberg kiirelt aja maha. Seejärel sai Tartugi oma vurri käima ja püüdis pärnakad seisul 9:9 kinni.
Siis algas uuesti Pita sõu: kuldketiga kuubakas lajatas palle maha nagu lööks naelu seina ja röökis iga võidetud punkti järel nagu ratta peal. Ehkki Pärnu haaras uuesti turvalisena näiva 15:11 edu, oli see petlik, sest tartlased ronisid taas viigiseisuni (18:18).
See aga jäigi külaliste avageimi viimaseks rõõmuhetkeks: Pärnu teenis seejärel seitse (!) järjestikust silma ja võitis esimese vaatuse 25:18. Ebareaalses hoos olnud möirgava lõvi ehk Pita arvele kanti avageimis lausa 12 silma.