Samas tunnustas Niemczycki, kes ELi küsimustes on Poola asevälisministri rollis, usutluses Postimehele suurt kursimuutust, mille Brüssel on viimase poole kümnendiga teinud kaitseküsimustes, olles nüüd suuteline astuma konkreetseid samme, et Euroopa suudaks võtta vastutuse enda julgeoleku eest.
Venemaa varilaevastik Läänemerel, piiririkkumised, kuumaõhupallid Leedus, droonid lennujaamades – see kõik toimub pidevalt, kuid sellele reageerimine on osutunud väga keerukaks, arvestades, et ükski riik pole suutnud vastata toimuvale jõuliselt. Mis oleks antud olukorras Poola arvates lahendus?
Just see ongi hübriidohu puhul proovikivi. See pole avalik sõjakuulutus. See paneb meid hoopis proovile. Seega on meil need hübriidtegevused – vahel väikese ulatusega, vahel pisut suurema ulatusega. Ja õige proportsionaalse vastuse leidmine on keeruline.
Kuid esmalt peame tunnistama, et Venemaa paneb meid proovile. Ma mäletan, kui meil oli Poolas droonide sissetungiga seotud olukord, ütlesid mõned, et võib-olla polnud see Venemaa, võib-olla oli see Ukraina, võib-olla juhtus see, kuna Ukraina võltsis Vene droonide signaali. Ei, peame ütlema sada protsenti selgelt – see oli Venemaa ja Venemaa paneb meid proovile. Ainult siis, kui ütleme, et just see riik vastutab, saame töötada oma tegevuse kallal.
Ja ma absoluutselt olen nõus, et me peame neis valdkondades ehitama oma võimekust. Ja ma arvan, et vastus, mida me sõnastame ELi tasemel – droonimüür, idatiiva seireplaan – on väga palju abiks.
Mida ma tahaks rohkem näha, on tõeline koostöö Läänemeremaade Nõukogus, aga ka ELis laiemalt, et ehitada ühiskondlikku säilenõtkust. Kogu ühiskonda, kogu valitsust hõlmav lähenemine on ilmselt parim.
Meil pole selleks ELi tasemel kuigi palju tööriistu, kuid me arendame neid. Praegu arutame Euroopa Demokraatia Kaitsekilpi ja ELi strateegiat kodanikuühiskonna organisatsioonidele. Ma näen neid strateegiaid nn Niinistö raporti kontekstis. Seega on taas kord küsimus selles, kuidas me ehitame ühiskondlikku säilenõtkust.