Kuna Cloudflare’i võrk teenindab üle 20 protsendi maailma internetiliiklusest, oli häire muidugi globaalne. Niisuguseid ülemaailmseid rikkeid on viimasel kümnendil esinenud korra aasta või paari jooksul. Internetisüsteemid on muutunud tsentraliseerituteks, keerulisteks ning üha suuremateks. Süsteemide vaheline sõltuvus võib kaasa tuua kogu kogu ahela kaardimajana kokkuvarisemise.
Sellised rikked tuletavad meile veelkord meelde, kuivõrd sõltuvaks on meie igapäevane elu muutunud tehnoloogiast: elektrist, internetist ja nutiseadmetest. Mitte ilmaasjata ei hoiatata, et kui ülivõimas päikesepurse – mida esineb iga saja-kahesaja aasta tagant – võib hävitada suurel määral meie infotehnoloogilisi võrke, siis paisatakse elu tagasi kiviaega, sest tänapäevane komplitseeritud tsivilisatsioon ei saa toimida nendeta. Küsimus pole üksnes mugavuste kaotamises, vaid seisma võib jääda kogu transport ja logistika, pangandus ning kommunaalteenused.
Internetihäire nagu äsja tuletab meile veelkord meelde, kuivõrd sõltuvaks on meie igapäevane elu muutunud tehnoloogiast: elektrist, internetist ja nutiseadmetest.
Äsjase rikke parandamine võttis mitu tundi ning sotsiaalmeedias levis tehnoloogiainimeste nali, et aega lähebki kaua, sest ChatGPT on samuti rivist väljas ja põhjust ei osata temata leida, sest osa tarkvarakoode on tänapäeval kirjutatud juba tehisaru abil inimesteta, mistõttu tarkvarainsenerid ei jõua iseseisvalt juhtunule jälile.
Ehkki Cloudflare’i võrgu rikke puhul võiks kahtlustada küberrünnakut analoogiliselt rünnakutega Eestis aprillis 2007, viitab ettevõtte enda juhtumianalüüs pigem sisemisele veale. Seletades juhtunut populaarteaduslikult: andmebaasis muudeti ligipääsuõigusi ning üks päring hakkas tekitama duplikaate, mis paisutas internetiroboteid (botte) haldava konfiguratsioonifaili kiiresti mitmekordseks, mis ületas tarkvaras kehtestatud suurusepiiri ja põhjustas serverite kokkujooksmise.
Pronksiöö ajal Eestis tabas meid botirünnakute laine, mis tuli mäletatavasti idapoolt. Et Cloudflare’i võrk on ühenduses ülejäänud maailma võrkudega, oleks ummistavate masspäringute liikumise jälgi jäänud maha neilegi, mida sõltumatud organisatsioonid pole aga tuvastanud. Nagu öeldud eespool, on süsteemid läinud nõnda keerulisteks, et muudatuste kõiki tagajärgi ei suuda insenerid alati ette näha. Nii antud juhul ühe faili asendamisega läkski – tekkis ettenägematu varjatud viga, mille mõju oli kui korralikul küberrünnakul.
Meil tuleb sellest õppida, et infotehnoloogilised süsteemid lähevad varem või hiljem rikki ning peame hakkama saama mõnda aega nendeta. Natukene sularaha, patareidega raadio ja veidi kuivained ja vett on alati abiks.