1. Julgeolekuolukorrast
Esitaja: peaminister Kristen Michal
Valitsuse liikmed arutavad julgeolekuga seotud küsimusi.
2. Eesti osalemisest rahvusvahelise kaitse saajate Euroopa Liidu ümberasustamise tegevustes aastatel 2026-2027 ning Eesti panus Euroopa Liidu rändepaketi solidaarsusmehhanismis 2026. aastal
Esitaja: siseminister Igor Taro
Siseminister annab ülevaate ümberasustamise ja humanitaarse vastuvõtu raamistikust ning suure rändesurve all liikmesriikide solidaarsest abistamise süsteemist. Tegemist osa EL-i ühtsest rahvusvahelise kaitse süsteemist, mis läbis hiljuti põhjaliku reformi.
Euroopa Komisjoni võtab igal aastal vastu rahvusvahelise kaitse- ja rändearuande, milles hinnatakse rahvusvahelise kaitse-, vastuvõtu- ja rändeolukorda EL-is eelneva 12 kuu jooksul.
11. novembril esitas EK oma esimese ränderaporti, milles annab ülevaate rände olukorrast EL-is tervikuna. Lisaks määratleb EK need liikmesriigid, mis on rändesurve all, millel on oht sattuda rändesurve alla või millel on märkimisväärne rändeolukord. Eesti on määratletud EK poolt rändesurve riski all olevaks riigiks nagu Leedu ja Lätigi, kuid Balti riikidest ainsana oleme määratletud ka riigina, kellel on märkimisväärne rändeolukord. Märkimisväärses rändeolukorras olevatel riikidel on õigus taotleda osalist või täielikku vabastamist teistele riikidele mõeldud solidaarsuspanustest. Siseminister teeb ettepaneku valitsuse seisukohaks taotleda Euroopa Komisjonilt Eesti osalist vabastamist solidaarsuspanusest.
Riigieelarve strateegia 2025-2028 raames on järgmiseks kolmeks aastaks planeeritud selleks iga-aastaselt 1,7 miljonit eurot.
3. Riigikaitseks vajalike ehitiste planeerimisest ja ehitamisest kiirendatud korras
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Kaitseminister annab ülevaate riigikaitseks vajalike ehitiste kiiret planeerimist ja ehitamist takistavatest õiguslikest probleemkohtadest ning võimalikest esialgsetest lahendusvariantidest, millega planeerimise ja ehitamise protsesse kiirendada.
4. Energiatõhususe regulatsioonidest
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Taristuminister andis ülevaate kahe olulise ELi energiatõhusust puudutava direktiivi: energiatõhususe direktiivi (EL 2023/1791) ja hoonete energiatõhususe direktiivi (EL 2024/1275), ülevõtmisest Eesti õigusesse. Mõlemad direktiivid kujundavad ELi energiapoliitika uuendatud raamistikku.
Direktiivid valmisid Euroopa roheleppe ja „Eesmärk 55“ paketi raames aastatel 2022–2023, mil liikmesriigid ja Euroopa Komisjon vaatasid üle energiatõhususe eesmärgid ning neid toetava õigusraamistiku. Energiate tõhususe direktiiv kinnitati 10.10.2023 ja hoonete energiatõhususe direktiiv 28.05.2024.
ELi õiguse kohaselt tuleb mõlemad direktiivid üle võtta kahe aasta jooksul: energiatõhususe direktiivi tähtaeg on 11.10.2025 ning hoonete energiatõhususe direktiivi ülevõtmise tähtaeg 29.05.2026. Nende tähtaegade täitmine eeldab riigisiseselt mitmete regulatsioonide ja strateegiate ajakohastamist.
5. Laenutaotluse esitamisest SAFE laenuinstrumendist laenamiseks
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
30. novembriks tuleb Euroopa Komisjonile esitada SAFE-i laenutaotlus ehk kaitsetööstuse investeerimise kava. SAFE laenuinstrumendi rakendamiseks laenab Euroopa Komisjon turgudelt kuni 150 miljardit eurot ja võimaldab riikidel SAFE laenuinstrumendi kaudu see laenuna välja võtta.
Eesti laenutaotluse maksimaalne maht on 2, 6 miljardit eurot. Selle mahu määras Euroopa Komisjon, arvestades kõikide laenu soovivate liikmesriikide vajadusi.
Tänaseks on tuvastatud tingimustele vastavaid hankeprojekte mahus ca 2, 2 miljardit eurot. Projektide hulka kuuluvad õhu- ja raketikaitse süsteemid ja moon, suurtükid ja suurtükimoon, laskemoonalaod, jalaväe lahingumasinad ja sõidukid, miinid.
Hankeprojektide vastavus SAFE tingimustele vaadatakse üle koostöös Euroopa Komisjoniga, ühtlasi kaalutakse täiendavate hankeprojektide lisamist, sh Ukraina abimeedet, et kasutada laenu Komisjoni poolt pakutud mahus.
Laenutaotluse esitamise järel toimuvad vajadusel täiendavad konsultatsioonid Euroopa Komisjoniga hangete ja tarnete sisu osas. Seejärel võtab EL Nõukogu vastu rakendusotsused finantsabi kättesaadavaks tegemise kohta ning orienteeruvalt märtsis 2026 saab rahandusministeerium sõlmida laenuleppe.
Laenu arvelt tehtavad kulutused mahuvad valitsuse poolt otsustatud kaitsekulude määra sisse. Laenu väljamaksed toimuvad kuni aastani 2030.
6. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Eelnõu eesmärk on lõpetada siseaudiitori kutse riiklik reguleerimine ning anda asutustele suurem paindlikkus siseauditi korraldamisel.
Praegu nõutakse näiteks avalikus sektoris, mh ministeeriumites, KOV-ides, riigiettevõtetes, aga ka näiteks börsifirmades ja krediidiasutustes töötavatelt siseaudiitoritelt Eesti kohaliku siseaudiitori kutse omamist. Nii atesteeritud kui avaliku sektori siseaudiitori kutse on Eestis omistatud rahvusvaheliste sertifikaatide tunnustamisena. Eestis pole siseaudiitori eksamit kunagi korraldatud.
Euroopa Liidu õiguse kohaselt on siseauditi olemasolu kohustuslik börsiettevõtetes, pankades, kindlustusfirmades, makse- ja e-raha asutustes ning investeerimisühingutes, kuid seejuures puudub nõue omada konkreetset siseaudiitori sertifikaati.
Eelnõu kohaselt lõpetatakse nimetatud sertifikaatide tunnustamine. Ametikohale sobivust ja asjatundlikkust, sh siseauditi standardite tundmist, saab edaspidi näidata muude erinevate kvalifikatsioonide ja sertifikaatidega.
Eelnõuga kavandatavate muudatuste tulemusena väheneb avaliku sektori bürokraatia ja kulud, näiteks siseauditi standardite tõlkimiseks, tõlgete kaasajastamiseks ja avalikustamiseks ning kutsega siseaudiitorite registri pidamiseks.
Rahandusministeerium koostab täidesaatva riigivõimu asutustele siseauditi korraldamise juhendi, milles osundatakse siseauditi standardite järgimisele kui asjakohasele ja heale tööriistale kvaliteetse siseauditi teenuse osutamiseks.
Kui inimene leiab, et ta oleks siseaudiitori sertifikaadiga tööturul konkurentsivõimelisem, säilib tal võimalus omandada sellekohane sertifikaat.
7. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Haridus- ja teadusminister tutvustab eelnõu, millega pikendatakse õppelaenu tagasimaksmise perioodi, langetatakse intressi ning kaotatakse eraisikust käendaja või kinnisvaratagatise nõue.