Siseministri kõne OTRK-l „Kodanikuühiskonna arengust. Tugev kodanikuühiskond kui demokraatia alustala. Kollektiivsete pöördumiste roll ja mõju“.
Austatud Riigikogu aseesimees, lugupeetud rahvasaadikud, head esinejad ja külalised!
Mul on au avada täna Riigikogu olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, mis on pühendatud Eesti kodanikuühiskonna hetkeseisule ja tulevikule. Demokraatia tugevus ei ole kunagi iseenesestmõistetav. Selle elujõud sõltub meie inimeste valmisolekust osaleda, vastutada ja koos tegutseda – nii headel aegadel kui ka kriisides. See on põhjus, miks me täna siin oleme.
Kus me täna oleme?
Lähtuvalt Eesti julgeolekupoliitika alustest on meie julgeoleku üheks aluspõhimõtteks sidus ja ühtehoidev ühiskond, kus avatud ja kaasav riigivalitsemine on väärtustatud, Eesti elanike usaldus riigi vastu on kõrge ning inimesed osalevad aktiivselt tugevas kodanikuühiskonnas. Tugev kodanikuühiskond on demokraatia ja julgeoleku vundament. See loob võimaluse, kus Eesti elanikud saavad osaleda otsustusprotsessides, kaitsta inimõigusi ning edendada läbipaistvust ja demokraatia põhimõtteid. Demokraatia püsimiseks ning arendamiseks on oluline toetada ja usaldada vabaühendusi. Elujõuline vabakond on ühiskondliku sidususe tugisammas, aidates hoida jagatud väärtusi ja eesmärke, eriti ajal, mil demokraatia ja julgeoleku alused seisavad silmitsi järjest kasvava survega.
Eesti kodanikuühiskond on viimase paarikümne aasta jooksul teinud hüppelise arengu. „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ toob esile, et Eestis tegutseb tuhandeid vabaühendusi ning ligi pool Eesti elanikest on panustanud mingil viisil vabatahtlikuna ühiskondlikku heaolusse. See peegeldab valmisolekut panustada ja üksteist toetada – sidusust, mis on osa meie julgeolekust ning vastupidavusest kriisidele.
Sama arengukava ütleb ausalt ka seda, et potentsiaali on veel: motiveeritud inimesi ja kogukondi on rohkem kui tänane aktiivne osalus. Meie eesmärk on luua selline raamistik, kus igal inimesel on lihtne ja loomulik oma panus anda – olgu see naabruskonna turvalisuse eest seismine, spordiklubi vedamine, abivajaja toetamine või uute lahenduste katsetamine koos riigiga.
Demokraatia tervis – tugevad alused, arenguruum osaluses
Vahetult pärast minu sõnavõttu annab põhjaliku ülevaate demokraatia hetkeseisust Tallinna Ülikooli professor dr Mari-Liis Jakobson. Tema analüüsi üks keskseid järeldusi on, et Eesti seisab liberaaldemokraatia põhinäitajates maailma tipus, kuid osalus- ja arutleva demokraatia praktikates on meil arenguruumi – eriti selles, kuidas laiendada otsustusprotsessidesse kaasatavate ringi ning väärtustada eri vaateid.
See tähelepanek on ülimalt tähtis. Demokraatia tervis ei sõltu üksnes valimiste korrektsusest, vaid ka sellest, kas inimesed tunnevad, et nende hääl loeb igapäevastes valikutes. Kui inimesed ei näe oma panuse mõju, tekib pettumus, kasvab vastandumine ja valeinfo levik.
Ka Eesti inimarengu aruanne kirjeldab, et kui inimeste arvamuste ja vajadustega valitsemisel ja otsuste tegemisel ei arvestata, tekitab see pettumust ja trotsi, soodustab alternatiivtõlgenduslike (sotsiaalmeedia) gruppide teket, valeinfo levimist, polariseerumist ning üldist usaldamatust.
Osalusvõimalused – meie tugevus digiriigina
Meil on toimivad ja turvalised osaluskanalid. Dr Külli Taro annab oma esitluses ülevaate Rahvaalgatus.ee-st, mis on muutunud oluliseks digitaalseks ruumiks, mis koondab väga erinevaid hääli – rohujuuretasandilt professionaalsete huvikaitsepartneriteni. Igaühel alates 16. eluaastast on õigus algatusi toetada ning Riigikogule kollektiivse pöördumise esitamiseks on vaja vähemalt tuhat allkirja. Rahvaalgatuse tähendus on sageli laiem kui üks otsus – see on ühiskondlik „ventiil“, mis aitab ohutult ja sisukalt pingeid maandada, teemasid selgitada ning otsustajatele selge signaali anda.
Samas on kodanikuaktiivsus mitmetes valdkondades madal. Inimesed ei ole alati teadlikud oma osalusvõimalustest või ei tunne, et neil oleks reaalne mõju avalikus elus. See kehtib eriti noorte ja vähem esindatud rühmade kohta. See madal aktiivsus on seotud ka üldise usaldamatuse ja pessimismiga poliitiliste institutsioonide ja otsustusprotsesside suhtes.
Kogukonnad, kriisivalmidus ja elanikkonnakaitse
Kriisid ei hüüa tulles. Me teame, et turvalisus algab kogukonnast – naabrite tähelepanelikkusest, vabatahtlikust valmisolekust, usaldusest kohaliku omavalitsuse, ühenduste ja riigi vahel. Kogukonnad on meie esmane vastupanuvõime. Kui asi läheb kriitiliseks, jõuab abi kõige kiiremini kohale siis, kui inimesed tunnevad üksteist, usaldavad oma ühendusi ja teavad, kuidas käituda. Meie vabatahtlike valmidus ja osalus on siin võtmetähtsusega – see on fakt, mille üle saame olla uhked ja mida peame sihikindlalt kasvatama.
Siseministeeriumi valitsemisala tugineb väga suurel määral just vabatahtlikele: Meie vabatahtlike päästjate, abipolitseinike, merepäästjate, Häirekesuse vabatahtlike ning vabatahtlike abidemineerijate arv ulatub tuhandetesse, mis kinnitab omakorda, et just kogukondlik valmisolek on meie esmane vastupanuvõime.
Lisaks päästjatele, abipolitseinikele ja merepäästjatele on kriisivalmiduses roll kogu kodanikuühiskonnal: kogukonnakeskused, MTÜ-d ja kirikud ning kogudused saavad korraldada evakuatsiooni- ja varjumisharjutusi, jagada riskiinfot eri sihtrühmadele, toetada haavatavaid elanikke, koostada vabatahtlike nimekirju, hoida kogukondlikke varusid ning pakkuda psühhosotsiaalset tuge. Ka riigi juhendmaterjalid ja programmid rõhutavad varude, oskuste ja koostöö tähtsust – eesmärk on, et igal tasandil oleks valmisolek ja reageerimine kiire ja asjatundlik
Partnerlus ja rahastamine
Tugev partnerlus vabaühendustega eeldab ka läbipaistvat ja eesmärgipärast rahastamist. Meil on selleks põhimõtted ja head praktikad alates rahastamise juhendmaterjalist kuni ministeeriumite oskusteni hinnata tulemusi, mitte ainult väljundeid. Oleme aga ausad: arenguruumi on endiselt.
Siseministeerium kasutab strateegilise partnerluse formaati koosloomelise poliitika kujundamiseks. Strateegiline koostöö partneritega nagu Vabaühenduste Liit, Eesti Külaliikumine Kodukant, Rahvaülikoolide Liit, Arvamusfestival ja Maakondlikud Arenduskeskused, jätkub, et edendada kogukondlikku valitsemisviisi, kodanikuharidust, arutelukultuuri, toetada tugevate vabaühenduste arengut ning panustada läbipaistvasse ja kaasavasse poliitika kujundamisse.
Vabaühenduste rahastamise värske variraport näitab, et ministeeriumite lõikes on praktika ebaühtlane ning strateegiliste partnerluste rakendamine vajab ühtlustamist. Me võtame neid soovitusi tõsiselt ja liigume koos rahastajate ja partneritega süsteemsemate lahenduste suunas.
Siinkohal pean paraku vajalikuks kahetsusega märkida, et Riigikogu rahanduskomisjon otsustas mitte arvestada Siseministeeriumi esitatud muudatusettepanekuid, mille eesmärk oli võtta vabaühenduste rahastamise muudatused RESi muutmise eelnõust välja ning võtta piisavalt aega, et arutada kavandatavad muudatused kõigi osapooltega põhjalikult läbi ning leida parim võimalik lahendus. Eesti kodanikuühiskond on aastaid töötanud selle nimel, et liikuda eemale üksnes projektipõhisest rahastamisest ja tugevdada tegevustoetusi ning strateegilisi partnerlusi. Vabaühendused on riigile ja kohalikele omavalitsustele võrdväärne partner, mitte pelgalt projektide elluviija.
Planeeritavad RESi muudatused ei tee avalikule sektorile olemasolevate heade meetodite rakendamist lihtsamaks; vastupidi, fookus nihkub raamatupidamislikele reeglitele ning viib meid kaasavast ja läbipaistvast poliitikast eemale. Meie eesmärk peab olema stabiilne, tulemustel põhinev ja selgete kokkulepetega rahastus, mis toetab koosloomet ja avaliku huvi eest seisvaid partnereid üle Eesti.
Konkreetsemalt: Rahandusministeeriumi ettepanek piirab tegevustoetuse saajate ringi peamiselt keskvalitsuse juriidilistele isikutele, suunates vabaühendused projektipõhise rahastamise alla ning põhjendab seda ühtlaste reeglite ja kontrolli vajadusega. Samas ei ole selle osa väljatöötamisel vabaühendusi, ega ka Siseministeeriumit, kes vastutab kodanikuühiskonna valdkonna eest, kaasatud.
Rahanduskomisjon jättis välja Siseministeeriumi ettepanekud: 1) eemaldada eelnõust piirang, mis välistaks tegevustoetuse andmise keskvalitsuse välistele juriidilistele isikutele (sh MTÜ-d ja SA-d), 2) lisada volitus, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tegevustoetuse andmise põhimõtted ja korra just nimelt läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise tagamiseks, ning 3) võtta vabaühenduste rahastamise peatükk RESi muudatusest ajutiselt välja, et pidada sisuline arutelu partneritega. Vabaühenduste Liit toetas neid ettepanekuid eraldi kirjaga.
Mul on siiras mure, et kavandatav lähenemine tähendab tagasipööret projektikesksesse mudelisse, ohustab strateegilisi partnerlusi ning muudab koostöö ebastabiilsemaks just valdkondades, kus vabaühendused on riigi „käepikendus“ avalike eesmärkide saavutamisel. See ei tugevdaks, vaid nõrgestaks riigi ja kodanikuühiskonna partnerlust.
EKAK – kodanikuühiskonna arengu vundament
Meie kodanikuühiskonna arendamise alusdokument on Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon ehk EKAK, mille Riigikogu kiitis heaks 2002. aastal. EKAK sõnastas selgelt selle ajastu avaliku võimu ja kodanikualgatuse rollid ning koostöö põhimõtted. See pani aluse partnerlusele, mis on aidanud üles ehitada tänase tugeva vabakonna.
Samas oleme 23 aastaga teinud läbi suured muutused: digiriik on toonud uued osalusviisid, ühiskondlik mitmekesisus on kasvanud, julgeolekukeskkond on muutunud ja kogukondade roll elanikkonnakaitses on saanud strateegiliseks. Nende muutuste valguses on igati mõistlik avada EKAK ning tuua alusdokument vastavusse tänaste vajaduste ja väljakutsetega.
Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg teeb täna ettepaneku EKAK avamiseks ja uuendamiseks koostöös Riigikogu fraktsioonide ja kodanikuühiskonna esindajatega. Siseministrina loodan siiralt, et see ettepanek võetakse vastu ning protsess algatatakse võimalikult kiiresti pärast tänast arutelu.
Riigikogu ja kodanikuühiskonna koostöö – püsivalt nähtav ja toimiv
Koostöö ei sünni üksnes dokumentides. Selleks on vaja püsivat kokkulepitud formaati ja nähtavat kokkupuutepunkti parlamendi ja vabakonna vahel. Seetõttu toetan ettepanekut taasluua Riigikogu juurde kodanikuühiskonna toetusrühm. See oleks praktiline samm, mis võimaldab fraktsioonide-ülest dialoogi, toetab sisulist järelevalvet ja aitab hoida ühise töölaua lahti nii rahuajal kui ka kriisivalmiduse küsimustes.
Lõpetuseks
Täna arutame demokraatia ja kodanikuühiskonna tulevikku mitte abstraktselt, vaid väga praktilisest vaatenurgast: kuidas teha nii, et iga inimene tunneks oma hääle ja tegude mõju; kuidas tagada, et kogukonnad oleksid valmis kriisideks; kuidas hoida ja kasvatada usaldust riigi ja ühiskonna vahel.
Lugupeetud Riigikogu liikmed, head kolleegid ja koostööpartnerid.
Kui räägime demokraatiast ja kodanikuühiskonnast, siis räägime tegelikult oma riigi kestlikkusest ja turvalisusest. Räägime sellest, kas inimesed tunnevad, et nad on kaasatud, kuuldud ja vajalikud. See ei ole luksus, vaid meie riigi tugevuse eeltingimus.
Meil on täna olemas tugevad alusstruktuurid, pühendunud kogukonnad ja kaasaegsed osalusvahendid. Kuid sama selgelt on näha ka kohti, kus saame ja peame ühiselt paremini pingutama — et osalus oleks sisukas, rahastus stabiilne ja partnerlus riigi ja vabakonna vahel tõepoolest võrdne.
Kutsun meid kõiki hoidma avatust, dialoogi ja koostööd; astuma samme, mis tugevdavad inimeste usaldust ja suurendavad nende võimalust oma riigi arengus kaasa rääkida. Kodanikuühiskond ei ole pelgalt valdkond, mida toetada – see on meie ühise turvatunde, sidususe ja demokraatliku kultuuri süda. Hoidkem seda südant tugevana.