Venemaa parlament teatas neljapäeval, et Euroopa Liidu võimalikule Vene varade kasutamisele tuleb vastata õiguslike meetmetega Belgia ja väärtpaberikeskuse Eurocleari vastu. Lisaks võib Moskva võtta üle ka “ebasõbralike riikide” investorite varad.
Vene riigiduuma, parlamendi alamkoda, võttis vastu resolutsiooni, milles esitatakse seni kõige selgem hoiatus Venemaa vastumeetmete kohta. Hoiatus puudutab EL-i plaani kasutada külmutatud Vene varasid Ukrainale antava 140 miljardi euro suuruse laenu käendamiseks.
Seadusandjate sõnul on Vene varade kasutamise ettepanek “sisuliselt ebaseaduslik vara arestimine ja seega, kui seda rakendatakse, võib seda käsitleda otsese vargusena”.
“Igasugusele rünnakule Vene varade vastu tuleb vastata sobiva õigusliku reaktsiooniga, alustades kahjunõuetega Eurocleari ja Belgia vastu igas jurisdiktsioonis, kus hoitakse enamikku ebaseaduslikult külmutatud riiklikest fondidest,” seisis resolutsioonis.
“Kompensatsiooni allikana võidakse kasutada ka ebasõbralike riikide mitteresidentide varasid,” lisati avalduses.
Pärast Venemaa agressiooni algust Ukrainas 2022. aastal külmutasid lääneriigid umbes 300 miljardi dollari väärtuses Vene varasid, millest enamik asub Euroopas. Sellest summast 185 miljardit eurot paikneb Belgias asuvas finantsasutuses Euroclear.
EL-i plaan on vältida varade otsest konfiskeerimist – Euroopa ametivõimud tunnistavad, et see kahjustaks investorite usaldust. Selle asemel soovitakse kasutada külmutatud väärtpaberitelt kogunenud tulu Ukrainale antava laenu tagatisena.
Kava kohaselt maksaks Kiiev laenu tagasi alles siis, kui saab rahuleppe raames Venemaalt sõjakahjude kompensatsiooni – Moskva on selle võimaluse välistanud. Ukraina on tungivalt palunud EL-il laen kiiresti heaks kiita, öeldes, et kasutaks suure osa rahast Euroopa relvade ostmiseks.
Plaan on edasi lükkunud Belgia vastuväidete tõttu. Belgia nõuab kindlaid garantiisid, et skeem on seaduslik ja et teised EL-i riigid jagavad kaasnevaid riske.
Belgia peaminister Bart De Wever kutsus eelmise kuu tippkohtumisel kõiki EL-i liikmesriike üles jagama Venemaa poolt algatatud õigustoimingute kulusid ja vajadusel ka rahaliselt panustama, kui raha tuleks tagasi maksta. Ta lisas, et skeemi tuleks kaasata ka mujal hoitavad külmutatud Vene varad.
Sõja algusest alates on Venemaa arestinud riigis asuvaid välisriikide varasid, mille väärtus ulatub kümnetesse miljarditesse dollaritesse, sealhulgas Lääne ettevõtete – nagu Prantsuse toidukontsern Danone ja Taani õlletootja Carlsberg – Venemaa harusid.
Moskva on suunanud ka märkimisväärses, avalikustamata mahus välisomanike rahalisi vahendeid nn C-tüüpi kontodele, millele ligipääs on blokeeritud ilma Venemaa loata.