Järgnenud vestluses tänas Austria president oma Eesti kolleegi Alar Karist oktoobris Tallinnas Arraiolose grupi riigipeade kohtumise korraldamise eest. Alexander Van der Bellenil on Eestiga isiklikud sidemed – mitmed tema lähisugulased on Eestis elanud ja Tartu Ülikoolis õppinud. Meenutati, et president Van der Belleni onu Konstantin töötas pärast Teist maailmasõda pikka aega arstina Elvas, suursaadik Hilpuse sünnilinnas. Austria president oli ise Eesti kodanik kuni 1959. aastani.

Seejärel käsitlesid suursaadik Hilpus ja president Van der Bellen julgeolekuolukorda Euroopas. Hilpus tutvustas Eesti plaane riigi kaitsevõime tugevdamiseks ning andis ülevaate hübriidohtudest Läänemere piirkonnas. Seoses Venemaa agressioonisõjaga Ukraina vastu rõhutas Austria president Euroopa Liidu riikide majanduslikku jõudu, mis võimaldab olla otsustavamad ja kindlameelsemad demokraatia kaitsel ning väliste ohtude tõrjumisel. „Õiglane ja kestlik rahu Ukraina ja Venemaa vahel on võimalik vaid siis, kui austatakse Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning Venemaa võetakse rahvusvahelise õiguse rikkumise eest vastutusele,“ lisas suursaadik Hilpus.

Samuti arutati võimalusi Eesti ning Austria suhete tihendamiseks. „Eesti ja Austria on lähedased partnerid, kellega näeme mitmeid võimalusi koostöö süvendamiseks, sealhulgas e-riigi, innovaatilise tehnoloogia ning hariduse vallas,“ sõnas Hilpus. Tõdeti, et valitsuste ülesanne on luua soodne keskkond ja rakendusvõimalusi noortele, kes on välismaal kõrghariduse omandanud ning soovivad naastes anda oma panuse kodumaa arengusse.

Arti Hilpus on sündinud 1972. aastal. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo erialal ning Genfi Julgeolekupoliitika Keskuse rahvusvahelise kursuse. 1996. aastal asus Arti Hilpus tööle välisministeeriumi personalibüroo direktori ametikohale, seejärel oli ta Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika büroo direktor (1999–2001 ja 2005–2006) ning julgeolekupoliitika büroo direktor (2006–2008). Aastatel 2001–2004 töötas ta diplomaadina Berliini saatkonnas. Arti Hilpus on olnud aastatel 2009–2012 suursaadik Norra Kuningriigis ja Islandi Vabariigis. Aastatel 2012–2015 oli ta suursaadik Bosnias ja Hertsegoviinas, Põhja-Makedoonias, Montenegros ja Serbias, aastatel 2015–2018 suursaadik Venemaal, aastatel 2018–2022 suursaadik Lätis. Enne praegusele ametikohale asumist oli Hilpus aastatel 2022–2025 välisministeeriumi NATO ja Atlandi-üleste suhete osakonna relvastuskontrolli büroo direktor. Alates 2025. aasta sügisest on Hilpus Eesti suursaadik Austrias ja Viinis asuvate rahvusvaheliste organisatsioonide juures. Ta resideerib Viinis.