Lahendusena luuakse riiklik eksperimenteerimisraamistik ehk niinimetatud regulatiivliivakast. See annab ettevõtjatele võimaluse testida oma tooteid ja teenuseid kontrollitud keskkonnas ja riikliku järelevalve all veel enne, kui need ametlikult seadustatakse. Potentsiaalsete näidetena, mis peagi linnapildis kanda kinnitada võivad, toob ministeerium välja iseteenindusapteegid, toitu kohale toimetavad droonid ja autonoomse mehitamata lennunduse.

„Tänavatel vuravate pakirobotitega oleme juba tuttavad. Selleks, et nad saaksid meile pakke ja toitu koju tuua, tuli teha korduvaid seadusemuudatusi nii nende testimiseks kui ka hiljem tänavatele lubamiseks. See on tohutu halduskoormus nii riigile kui ka ettevõtjale,“ selgitas minister Erkki Keldo probleemi olemust.

Ministri sõnul pööratakse see loogika nüüd ümber. „Nüüd lubame ettevõtetel uudseid lahendusi, mis veel seadusega lubatud pole, katsetada ajutiselt seal, kus on nende tarbijad, aga seda kontrollitult ja järelevalve all, et turvalisus oleks tagatud. Kõigepealt kogume kokku andmed ja selle põhjal teeme vajalikke seadusemuudatusi,“ täiendas Keldo.

Kuidas kiivakasti pääseb?

Ettevõtete jaoks, kes on säärase testimisõiguse saamisest huvitatud, luuakse konkreetne teekond . See näeb välja nii:

  1. Kontroll: Ettevõte peab läbima MKM-i programmi Accelerate Estonia ja järelevalveasutuse kontrolli.

  2. Leping: Sõlmitakse haldusleping, kus pannakse paika eksperimendi kestus, geograafiline ala ja riigilõiv (sõltub mahust).

  3. Vastutus: Katse läbiviija (operaator) peab esitama riskimaandamise meetmed. Kui eksperimendi käigus juhtub õnnetus või tekib kahju, vastutab ettevõte täies ulatuses vastavalt kehtivatele seadustele – siin mingeid erisusi või puutumatust ei anta.

Projekti lõppedes esitab ettevõte aruande ning riik otsustab saadud info põhjal, kas ja kuidas on vaja seadusi püsivalt muuta, et teenus turule lubada. Selleks muudetakse majandusseadustiku üldosa seadust (MSÜS), mis loob aluse valdkondlike seaduste paindlikumaks muutmiseks.

Eesti tahab olla Euroopas esimene

Kuigi sarnaseid regulatiivliivakaste kasutavad spetsiifilistes valdkondades ka Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja mõned teised riigid, on Eesti ambitsioon suurem.

„Eesti oleks esimene riik Euroopa Liidus, kes võimaldab laialdast sektorite ülest eksperimenteerimist. See loob omakorda meile konkurentsieelise, sest meelitame siia kõrge lisandväärtusega ettevõtteid, rahvusvahelisi talente ja välisinvesteeringuid,“ rääkis Keldo.

Surve selliste keskkondade loomiseks tuleb osaliselt ka Euroopa Liidust, kus on näiteks tehisintellekti määrusega pandud riikidele kohustus luua vähemalt üks AI-regulatiivliivakast hiljemalt 2026. aastaks. Eesti plaanitav seadusemuudatus looks aga võimaluse testida ka teisi tulevikutehnoloogiaid.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada

Kommenteeri
Loe kommentaare (3)