Praeguseks kümneaastane Sebastian ei olnud ühe aasta ja kolme kuu vanuselt veel kõndima hakanud. Seepärast hakkas perearst kahtlustama, et pisipoisi tervisega võib midagi korrast ära olla. Ta otsustas, et kui Sebastian pole pooleteiseaastaseks saades ka veel kõndima hakanud, tuleb teha täiendavad uuringud. Kuid aasta ja nelja kuu vanuselt hakkas Sebastian kõndima ning tekkis lootus, et lapsega on siiski kõik korras.
Kahjuks see nii ei olnud. Järgmine ohumärk, et midagi võib olla valesti, tuli siis, kui Sebastian oli kahe ja poole aastane ning käis juba lasteaias. Üks õpetajatest märkas, et Sebastian väga proovib ja tahab minna mäest üles, aga miski nagu takistab teda ja ta ei saa sellega hakkama. Poisi liikumine oli võrreldes eakaaslastega aeglasem, jooksmine väsitas kiiremini ning igapäevased tegevused muutusid vaevaliseks. Ema käis Sebastianiga tasulise füsioterapeudi vastuvõtul, kus öeldi, et kõik tundub korras olevat, poisil ei ole lihtsalt kükitamisharjumust. Sinnapaika see sel korral ka jäigi.