Oktoobris toimunud valimised erakondade positsioone oluliselt ei muutnud. Peale valimisi on mõningal määral tõusnud Isamaa ja sotside reiting ning langenud EKRE oma.
Novembris juhib erakondade reitingute edetabelit endiselt Isamaa 26 protsendi peale kerkinud toetusega.
Teisel kohal on Keskerakond 19 protsendiga. Kolmandaks on tõusnud Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 16 protsendiga.
Oktoobris oli Isamaa toetus 23 protsenti, Keskerakonnal 20 ja sotsidel 14 protsenti.
Neljandal ja viiendal kohal on EKRE ja Reformierakond 12 kuni 13 protsendi tasemel. Kuuendal kohal jätkavad stabiilselt Parempoolsed üheksa protsendiga. Ülejäänud erakondade reitingud on selgelt alla valimiskünnise.
EKRE toetus oli eelmisel kuul 15 protsenti, Reformierakonnal 13 ja Parempoolsetel üheksa protsenti.
Eesti 200 toetus oli oktoobris kolm protsenti, novembris aga 2,5 protsenti.
Oma eelistust ei osanud novembris välja tuua 26 protsenti vastanutest, mida on oluliselt vähem kui septembris (30 protsenti).
Kui eelistuseta vastajaid arvesse võtta, toetas Isamaad oktoobris 19 protsenti, Keskerakonda 14 protsenti, SDE-d 12 protsenti, EKRE-t 10 protsenti, Reformierakonda üheksa protsenti, Parempoolseid kuus protsenti ja Eesti 200 kaks protsenti.
Voog: valimised olulisi muutusi erakondade positsioonides ei toonud
Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog ütles ERR-ile, et valimised mõjusid pisut erakondade positsioonidele, aga olulisi muutusi siiski võrreldes valimiste-eelse perioodiga ei ole.
Voog rääkis, et Keskerakond on saavutanud peaaegu selle toetuse, mis neil kunagi venekeelse elanikkonna seas oli – novembris mõõdetuna oli nende toetus üle 70 protsendi.
“Aga eestlaste hulgas on nende toetus jätkuvalt väga ebastabiilne ja alla kümne protsendi. Võrreldes sellega, mis neil [kogutoetus tippajal] kunagi oli, peaaegu 30 protsenti, siis oli ka eestlaste hulgas see toetus selgelt üle kümne protsendi. Seda nad ei ole suutnud, aga mis nende jaoks on positiivne, on see, et neli kuud on neil enam-vähem stabiilne, 20 protsendi lähedane toetus olnud,” kommenteeris Voog.
Vastates küsimusele, miks valimised olulisi muutusi reitingutes kaasa ei toonud, ütles Voog, et ei olnud kindlat võitjaerakonda, vaid tulemus oli pigem ambivalentne.
“Need koalitsioonid, mis nüüd omavalitsustes on moodustunud, on väga värvilised. Kuigi seal jah, Isamaa tegi väga hea tulemuse ja sotsiaaldemokraadid tegid väga hea tulemuse. No mõnevõrra nende reiting natukene paranes, aga mitte väga olulisel moel, sellepärast et see tulemus ei ole ühetähenduslik. Kuskil kindlalt võideti, aga teises kohas kaotati, et ei ole tekkinud selget võitja oreooli kellelegi. Situatsioon on raske ja valimistulemusi ei ole veel kinnitatud,” kommenteeris Voog.
Voog selgitas väikest toetust valitsuskoalitsioonile elanikkonna rahulolematusega maksutõusudele.
“Aasta lõpus kindlasti drastilist muutust ei tule. Huvitav saab olema järgmise aasta alguses, et kas tulumaksureformist tingitud sissetulekute kasv teatud elanikkonna gruppides hakkab kuidagi mõjutama. Majanduse kindlustunne on küll oktoobris-novembris mõnevõrra paranenud, aga ikkagi, see on kaugel sellest, mis kunagi oli. Kui seal nüüd järgmise aasta alguses tulevad mingisugused tugevamad positiivsed trendid, mis võimaldaks sellel tarbija kindlustundel kasvada, siis see oleks suureks potentsiaaliks ka valitsuskoalitsioonierakondade toetuse kasvule, aga see sõltub neist, kuivõrd ühtseks nad suudavad jääda,” rääkis Voog.
Kantar Emor küsitles veebi- ja telefoni teel 3.–12. novembrini 1483 valimisealist kodanikku üle Eesti. Antud valimi suuruse juures on maksimaalne võimalik viga ± 2,2 protsenti.
Reedel kell 12 kommenteerivad ERR-i reitingute erisaates erakondade toetusnumbreid ajakirjanikud Anvar Samost ja Huko Aaspõllu ja uuringuekspert Aivar Voog.