Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhtivspetsialisti Carol Laurimaa sõnul elasid koerad väga halbades tingimustes.
«Loomi peeti oludes, kus nad elasid oma väljaheidete sees. Põrandat kattis 15-20 cm rooja kiht, mistõttu oli ka ammoniaagi hulk õhus väljakannatamatu. Loomadel olid väga pikad küüned, nad olid kõhnunud, äärmiselt pelglikud ning emaseid ja isaseid koeri peeti koos, vähemalt kolm koera olid tiined,» selgitas Laurimaa.
Loomi peeti tingimustes, kus nende püüdmine oli väga keeruline ning sellele kulus tunde. «Täname Kehtna päästekomandot, kes pakkus operatiivset abi ühe abitusse seisundisse jäänud looma abistamisel,» tänas Laurimaa.
Info koerte kohta saabus ametile murelikult kodanikult. «Kodanik pöördus meie poole, kuivõrd oli kahtlus, et loomi ei peeta vajalikes tingimustes. Tänu sellele tuvastasime koerad, kelle pidamistingimused olid niivõrd kriitilised, et nad tuli omanikult ära võtta. Hädas olevat looma märgates, on oluline olukorrast märku anda, kirjutades vihje@pta.agri.ee.»
Koerte päästmine Foto: PTA
Eesti Kennelliit (EKL) nendib, et kahjuks eksisteerivad kutsikavabrikud senikaua, kuni on nõudlust odavate paberiteta kutsikate järele. Kennelliit saab kontrollida kasvatajaid, kes annavad pesakonna sünnist teada ning registreerivad sündinud kutsikad EKL registris. Enamasti on neil kasvatajatel ka loomade heaolu tagatud ning nende käitumine korrektne.
Kahjuks ei ole EKL-i pädevuses kontrollida isikuid, kes toodavad paberiteta kutsikaid, see õigus on ainult riiklikul järelevalveorganil. Kennelliit tunnustab nende poolt tehtavat tööd – ebaeetilistel koerte paljundajatel (nn kutsikavabrikutel) ei tohi olla kohta Eesti koeramaailmas.