Priit Pärnapuu, 20. november 2025
„Püsime kenasti Pariisi kliimakokkuleppe kahe protsendi [sic!] eesmärgi raamides,“ kuulutas mais 2024 toonane kliimaminister, tänane peaminister Kristen Michal. Praeguse energeetika- ja keskkonnaministri Andres Suti esitatud versioonis on eesmärgid lahjemad ning maakera kütmisse panustame rohkem kui Pariisi kokkulepe lubab.
Eelmisel nädal tutvustas valitsuskabinetile oma kliimaseaduse versiooni energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. Võrdlus käib 2022. aastaga, mil Eesti paiskas õhku 14,3 miljoni tonni CO₂ ekvivalendi väärtuses kasvuhoonegaase. Eelnõu järgi tuleb 2030. aastaks heitkoguseid vähendada üheksa protsenti ehk umbes 13,5 miljoni tonnini. 2035. aastaks tuleks jõuda 10,6 miljoni tonnini (29 protsenti vähem võrreldes 2022. aastaga), 2040. aastaks 7,5 miljoni tonnini (51 protsenti vähem) ning 2050. aastaks nulli.
Võrreldes 2024. aasta augustis toonase kliimaministri Yoko Alenderi esitatud eelnõuga on seekordne väiksema ambitsiooniga. Toonane plaan nägi ette 2030. aastaks jõuda umbes 12 ning 2040. aastaks umbes 6,2 miljoni tonni juurde. Tõsi, lisaks oli 2030. aasta puhul umbes 2,5 miljoni tonnine heitkoguste varu, mida polnud omistatud ühelegi sektorile ehk üldeesmärk oli lahjem kui sektorite eesmärkide summa.