Tööandjate keskliit saatis valitsusele ettepanekud, kuidas lihtsustada keskkonnaõigust ning muuta keskkonnaamet pidurist koostööparteriks. Kliimaministeerium on päri, kuid tahab teemat liiduga otse arutada.
Eesti Tööandjate Keskliit pani kokku oma liikmete ettepanekud teemal, kuidas lihtsustada keskkonnaõigust ja vähendada bürokraatiat, ning peaministri majanduskasvu ja efektiivsuse nõukoda edastas need läinud kuul valitsusele.
Liitu kuuluvad ettevõtjad leiavad, et praegune õigusraamistik takistab innovatsiooni ja investeeringuid, sest keskkonnaameti menetlused venivad ja nõuded muutuvad ettearvamatult.
Keskliidu volikogu aseesimees Kai Realo sõnul rõhutavad just paljud liikmed, et keskkonnaõiguse seadusandlus on väga heitlik.
“Ehk paljud seadused tulevad ja jõustuvad aegadel, mil nende ettevalmistamiseks jääb väga vähe aega või tulevad uued ja täiendavad nõudmised veel eelmistele juurde,” rääkis Realo.
“Kahtlemata on keskkonnaõigus aegade jooksul muutunud praktiliselt iga ettevõtte jaoks oluliseks, mis tähendab ka seda, et see bürokraatia, mis lisandub, on ettevõtjatele väga koormav. See ei puuduta ainult ettevõtjaid, kes konkreetselt tegutsevadki keskkonnavaldkonnas, vaid ka keskkonnalubasid peavad taotlema väga erinevad ettevõtted,” lisas ta.
Realo rõhutas, et ettevõtjad mõistavad, et keskkonda tuleb hoida ning on ka selle poolt. Ometi soovivad nad, et keskkonnaamet oleks pigem koostööpartner, mitte projektide pidurdaja, märkis Realo.
“Vahel need nõuded ja viis, kuidas lube tuleb taotleda, on kahtlemata vastuolus põhimõttega, et ka ettevõtlus peaks jätkuma. Tuleks otsida koos keskkonnaametiga neid võimalusi ja püüelda selle poole, et Eestis on võimalik ehitada uusi tehaseid, Eestis on võimalik äri laiendada,” ütles Realo.
Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming ütles, et ministeerium töötas ettepanekud koos keskkonnaametiga põhjalikult läbi ning plaanib lähinädalatel tööandjatega kohtuda.
“Et arutada, mis need konkreetsed näited on, kus oodatakse riigi tõhusamat tegutsemist. Mitmed punktid olid üldised, ilma näideteta, kus on keeruline ka lahendust pakkuda. Aga üldprintsiibiga me loomulikult oleme nõus – menetlused peaksid olema võimalikult bürokraatiavabad ja kiired,” lausus Tooming.
Kui liiduga lepitakse kokku, et õigusruum peab muutuma, siis seda ka tehakse, kinnitas Tooming. Samas ei nõua keskkonnaameti töö praktika muutmine ilmtingimata uusi seadusi, vaid rohkem nõustamisi – seega ka rohkem tööjõu ja rahalist ressurssi, nentis ta.
“Sellega lihtsalt peab arvestama. Üldiselt öeldes kaks valikut on: kui me tahame kiiremini menetleda, siis me kas vähendame drastiliselt keskkonnanõudeid, millel on alati risk, et mõju tuleb negatiivselt tagasi hiljem. Teine variant on, et ikkagi suurendame keskkonnaameti võimekust neid asju kiiremini menetleda,” lausu asekantsler.
Juhul, kui seadusi asutakse muutma, plaanitakse need välja pakkuda tuleva aasta esimes pooles, lisas Tooming.