Tanel Mällo, luuletaja
Ruudu Rahumaru
no olgem ausad
magamistoas elan
on kandev roll mul
ühe abielu stseenides
neis tuleks pillata
parketile juveelportselan
ent seda privileegi
välja teenind
ma kandma pole veel
neid teenides
veel olen lihtne malbe kasin
vaikne nurgakõiksus
kel korruseidki
suurelt alla kümne
ei küpselt naerma pane
mind veel paari kahepõiksus
ent juba suudan siivsalt
vastasseina põrnitsedes
eelmääramata arvu tunde
olla anonüümne
sest vaikselt toksib rähni ravi
alariiulitel
ning üdi aimub
ausalt juba igal tasandil
las mõnest tähekogust
loetagu vaid kaanetiitel
on samas kõrval õmblus lahti
rõlgel pasandil
las kuhjub aastakäike
vikerkaari sellel paaril
ning pealael oma aega tolmab
vene sõnaraamat
me küpseme koos stseenidesse
paberportselanil
on palves iga köite käed
nad saavad aru
saavad
