On elusolendeid, kes peavad hästi vastu ka erakordselt rasketes tingimustes. Nüüd selgub, et ilusa nimega sammaltaim laiuv mütshellikuke (Physcomitrium patens) suudab kuude kaupa lausa avakosmoses vastu pidada.
Siiski mitte kogu taim oma elutsüklis, vaid ainult osa temast, eosla ehk sporangium, väike pruunikas pirnikujuline kehake, milles paiknevad eosed ehk spoorid.
Jaapani teadlased eesotsas Tomomichi Fujitaga Sapporost Hokkaido Ülikoolist kirjutavad ajakirjas iScience, et Rahvusvahelise Kosmosejaama ISS küljes üheksa kuud avakosmoses veetnud laiuva mütshellikukese eoslates jäi enam kui 80 protsenti eostest ellu.
Maale naasnult kasvasid neist enamikust edukalt ka uued laiuvad mütshellikukesed.
Fujita ja ta kaaslased tulid mõttele sambla vastupidavust kosmosetingimustes järele proovida, sest ka maa peal kohtab sammaltaimi vägagi ekstreemseis paigus: kuumaveeallikate veerel ja ülisoolase veega järvede kaldal, Himaalaja mägedes ja Atacama kõrbes.
Laiuv mütshellikuke on üks teaduslikult põhjalikumalt uuritud lehtsammaltaimi.
Esimesed katsed tegid Fujita ja ta kaaslased Maa peal, pakkudes avakosmose karme tingimusi — vaakumit, tugevat ultraviolettkiirgust ja äärmustemperatuure — laboris.
Selgus, et eoslad pidasid vastu paremini kui noortaimed või tüvirakud, seepärast saadeti just need ka päriskosmosse.
Tundub, et eosla suudab eoseid ülihästi kaitsta nii UV-kiirguse kui ka muude ekstreemsuste eest. Teadlaste oletuse järgi võis just eosla vastupidavus ja eoste säilivus aidata sammaltaimedel poole miljardi aasta eest veest maismaale tulla ja seejärel siin läbi kõigi suurte väljasuremislainete püsima jääda.
Teadlased olid valmis selleks, et peaaegu kõik eosed saavad avakosmoses siiski hukka, nii et enamiku ellujäämine oli paras üllatus.
Fujita ja ta kolleegide koostatud arvutusmudel rehkendas katseandmete põhjal välja, et kui katse oleks jätkunud, oleks eoseid elus püsinud veel 15 aastat.
Teadlased loodavad, et nende tööst on kasu, kui tulevikus tahetakse proovida taimi kasvatada teistel taevakehadel, näiteks Kuul või Marsil.
Pildil on laiuv mütshellikuke koos pruuni eoslaga.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.