Samuti väidetakse uuringule tuginedes, et vaktsineerimine on seotud eelkõige astma, atoopilise dermatiidi, ekseemi, autoimmuunhaiguste ja neuroloogiliste arenguhäiretega.
Tänavuse aasta 9. septembril esitleti USA Kongressi istungil 2020. aastal valminud, kuid seni avaldamata jäänud, uuringut vaktsineerimisega seotud terviseriskidest. Peale kongressi hakkas alternatiivmeedia esitlema seda kui tõendit, justkui lapsepõlves tehtud vaktsiinid põhjustaksid mitmesuguseid kroonilisi haigusi.
Uuring võrdles teatud krooniliste haiguste esinemissagedust vaktsineeritud ja vaktsineerimata laste vahel, kasutades enam kui 18 000 lapse terviseandmeid (sündinud aastatel 2000–2016), kellest vaid ligi 1 900 last ei olnud vaktsineeritud. Kogutud andmete põhjal analüüsiti erinevaid kroonilisi haigusi.
Uuringust selgus, et kümne aasta möödudes oli krooniliste haigusteta laste osakaal vaktsineeritute seas 43 protsenti ja vaktsineerimata laste seas 83 protsenti. Mõned haigused nagu astma, autoimmuunhaigused, ekseem, neuroarenguhäired esinesid uuringu kohaselt sagedamini just vaktsineeritud lastel.
Hoolimata suurest andmestikust sisaldab tervishoiusüsteemi Henry Ford Health System teadlaste uuring olulisi puudusi ning ka teadlased rõhutavad, et uuringu järeldused ei tõesta tulemuste otsest põhjuslikku seost. Näiteks oli vaktsineeritud lastel kaks korda pikem jälgimisaeg ja oluliselt rohkem arstivisiite kui vaktsineerimata lastel. Kui vaktsineeritud lapsed käisid keskmiselt seitse korda aastas arsti juures, siis tegid seda vaktsineerimata lapsed vaid kaks korda.
Tervishoiuteenuste erinev kasutamine viis selleni, et vaktsineeritud lastel diagnoositi haigusi sagedamini, samas kui vaktsineerimata laste puhul jäid haigused sageli märkamata. Paljud kroonilised haigused (nt ADHD) vajavad aga diagnoosiks korduvaid visiite. Ka Eesti arstiteadlane ja Tartu Ülikooli peremeditsiini kaasprofessor Marje Oona kinnitab, et lapsi, kes on niivõrd suure erineva regulaarsusega arsti juures käinud, ei saa pidada vaatlusel võrdväärseteks. Seetõttu oleks täpsem öelda, et uuring näitas vaktsineerimata lastel väiksemat tõenäosust diagnoosi saada, mitte aga haiguste üldist esinemissagedust.
Oona selgitab ka, et praeguste teadmiste ja uuringute põhjal ei ole mingeid tõendeid, et immuniseerimiskava järgi vaktsineeritud lastel tekiks sagedamini kroonilisi haigusi kui vaktsineerimata lastel. Näiteks toob ta Ameerika Ühendriikide Tervishoiu- ja Teenindusministeeriumi uuringu, mis on tema sõnul parim tõendusmaterjal vaktsiinide kõrvaltoimetest. Uuringust ilmneb ka, et Objektiivis välja toodud väited ei pea paika, kuna senini ei ole leitud ühtegi tõendit selle kohta, et vaktsiinid suurendaksid astma, autoimmuunhaiguste ja neuroloogilisi arenguhäirete nagu autismi riski.
Oona selgitab, et vaktsiinidega käivad paratamatult kaasas harva esinevad kõrvaltoimed, mille riskirühmaks peetakse lapsi, kellel on raske immuunpuudulikkus. Sellisele konkreetsele väiksele rühmale piiratakse nõrgestatud elusviirust sisaldavate vaktsiinide kasutamist rangete vaktsineerimissoovituste alusel. Muus osas ei ole aga Oona sõnul tõendatud infot selle kohta, et vaktsineerimine tähendaks teatud laste puhul suuremat riski mõnele terviseprobleemile.
Kuigi uuringu viisid läbi tervishoiusüsteemi Henry Ford Health System teadlased, selgitas asutus pärast alternatiivmeedia tähelepanu alla sattumist, et uuring jäeti avaldamata, sest see ei vastanud rangetele teaduslikele standarditele, mida teadusuuringutelt nõutakse. Nii nagu väidab Oona, ütleb ka astutus välja, et vaktsiin on tõhus viis kaitsta inimesi raskete haiguste eest.
Otsus: vale. Harva esinevad vaktsiinide kõrvaltoimed on olemas, ent seni ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et vaktsineeritud lastel tekiks sagedamini kroonilisi haigusi kui vaktsineerimata lastel.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (44)