Pärnu uus sild on elavdanud suvepealinna kesklinna piirkonda, kuhu kavandatakse arvukalt uusi äri- ja eluhooneid, sealhulgas on ühel arendajal plaan ehitada 11- ja 15- korruseliste tornidega äri- ja eluhoone. Kõrghoonete ehitus ja elvanenud huvi kesklinna ehitada, on toonud kaasa arutelu selle üle, missugune peaks olema Pärnu kesklinna hoonestus ja siluett.
Pärnu kesklinna kavandatakse arvukalt arendusi. Uusi äri- ja eluhooneid tahetakse ehitada nii Port Arturi lähedusse kui ka bussijaama kõrvale ja Pärnu hotelli ümbrusesse.
“Seoses Pärnu kolmanda silla valmimisega on tegelikult siin kesklinna tsoonis tohutult aktiviseerunud erinevate arenduste nii-öelda käekäik. Siin on mitmed arendused nii-öelda planeerimisfaasis, mitmed on nii-öelda algatamise eelses faasis,” lausus Pärnu linnaarhitekt Siim Orav.
Kaubanduskeskusel Port Artur 2 on laienemise plaan olnud aastaid. Nüüd tahetakse sellega edasi liikuda ehk ehitada maja uue silla poolsesse otsa kolmele korrusele kuus korrust juurde.
“Siia siis tuleb äriplokk ehk majutusasutused. Kas me siis teeme hotelli näol või teeme hosteli ja äripinnad, et see kõik sõltub ka sellest, et kuidas maailmamajandus areneb. Lähtuvalt üldplaneeringu tingimustest peame läbi viima arhitektuurikonkursi ja seda me valmistame praegu ette,” ütles Port Artur Kinnisvara omanik Viljo Vetik.
Port Arturi kõrvale kavandatakse aga 11- ja 15-korruseliste tornidega äri- ja eluhoonet. Nii kõrgeid äri- ja eluhooneid Pärnus praegu pole.
“See ala mõjub niisuguse madala matsaka mahuna, ka uuelt sillalt ja ka eelmiselt sillalt tulles ehk seda linnapilti tuleks liigendada ja tihendada niikuinii, aga liigendada selle tihendamise käigus selliselt, et tema siluett varieeruks, mitte ei oleks ühtlane massiivne maht. Siin on halbu näiteid, väga halbu näiteid Pärnu kesklinnas, mida tuleks vältida,” ütles Heven OÜ juhatuse liige Tõnu Korts.
Korts on veendunud, et kõrghooned muudaksid kesklinna atraktiivsemaks. Viljo Vetik arvab samuti, et kesklinna tuleb tihendada ja liigendada, kuid leiab, et kesklinna hoonestuse praegune ühekülgsus pole tekkinud juhuslikult, vaid tuleneb kunagistest muinsuskaitsenõuetest.
“Kõik see hoonestus, mis siin on pikad, nagu öeldakse, on tekitanud nagu müüri linnale, aga see on konkreetselt muinsuskaitsetingimustelt. Muinsuskaitse palus, et need laohoone seinad seal püsiksid ja nii need hooned ongi siis jäädvustatud meile järgmistele põlvedele. Kunagi olid siin linalaod ja soolalaod,” lausus Vetik.
Linna neli aastat tagasi kehtestatud üldplaneeringu järgi loetakse kõrghooneteks enam kui üheksakorruselisi maju ja neid saabki ehitada vaid kesklinna. Ka linnavalitsus leiab, et kesklinna piirkond vajab paremat defineerimist, kuid kõrghoonete ehitamist kesklinna tahetakse sellegipoolest põhjalikult kaaluda.
“Siin tuleb linnaehituslikud analüüsid läbi viia. Tuleb vaadata, millised on sotsiaalmajanduslikud mõjud sellele ja milline liikuvusmõjud. Siin on hulga uuringuid vaja läbi viia, et me saaksime üldse kaaluda seda ja üldplaneering ütleb ka, et kõrghoone rajamine siin piirkonnas ei ole asi iseenesest, vaid selle asja mõte peab olema just piirkonna atraktiivsuse suurendamine. Selle kesklinna tunde tekitamine siia alale, et kui ma tulen üle silla, et siis ma saan aru, et see ongi see Pärnu keskus ja Pärnu kesklinn,” sõnas Orav.
Kui ka kõrghooned tulevad, tahab linn, et need ei ületaks Pärnu kõrgeimat ehitist ehk 54 meetrist Eliisabeti kirikut.
“Me ikkagi tahame hoida seda liini, et me sellest ajaloolisest olulisest objektist kõrgemaks ei lähe,” lisas Orav.