Sellest nädalast on avalikult kättesaadav uuring, millega hinnatakse Tallinna Liivalaia trammitee mõjusid kesklinna liiklusele. Keskerakond ja Isamaa väidavad, et see uuring näitab Liivalaia trammitee negatiivset mõju Tallinna liiklusele. Selline järeldus on aga sügavalt ekslik.
Liivalaia tänava liiklusuuring sai kuulsaks juba ammu enne selle valmimist. Juba septembris teatas Mihhail Kõlvart sotsiaalmeedias, et luges uuringu lekkinud tööversioone, mis näitavat, et Liivalaia trammitee projekt tuleb peatada. Poolteist kuud hiljem alustasid Keskerakond ja Isamaa võimukõnelusi ning esitlesid ühe esimese kokkuleppena avalikkusele plaani tõmmata kriips peale Liivalaia trammitee projektile, ikka sellele samale liiklusuuringule tuginedes.
Niisiis on tegu väga kaaluka uuringuga, kuna just sellele tuginedes loobub tulevane Tallinna võimuliit väga olulisest investeeringuprojektist ja jätab linna arenguks kasutamata ligi 40 miljonit eurot Euroopa Liidu toetusraha. Seejuures on täiesti jabur, et nimetatud uuring kinnitab tegelikkuses, et Liivalaia renoveerimise ja trammitee ehitusega tuleb edasi liikuda. Keskerakonna ja Isamaa otsus Liivalaia trammiteed maha kriipsutada on täiesti meelevaldne.
Liivalaia kui suure potentsiaaliga liikluskoridor
Liivalaia trammitee ei ole juhuslikult sündinud uitmõte Euroopa Liidu raha kulutamiseks, vaid pikalt kavandatud projekt, mis on linna arengus strateegilise tähtsusega. Tallinna ühis- ja rööbastransporti käsitlevates uuringutes on Liivalaia trassi järjepanu ühe kõige potentsiaalikamana välja toodud.
2022. aastal tellis linn trammivõrgu ruumilise analüüsi Liivalaia ja veel nelja täiendava trammikoridori potentsiaali hindamiseks. Analüüs näitas, et Liivalaia tänav tuleb ümber kujundada, parandades jalakäijate, ratturite ning ühistranspordi võimalusi, muutes tänavaruumi turvalisemaks ning inimkesksemaks ning selliselt suureneb ka tänava läbilaskvus kõigi liikumisviiside jaoks summaarselt.
“Piirkonnas on ülelinnalise tähtsusega sihtpunktid Ida-Tallinna keskhaigla, äsja avatud Arteri kvartal ja Stockmanni kaubamaja.”
Värske liiklusuuringu koostanud K-projekti insenerid jõuavad sarnase järelduseni, nemadki kinnitavad, et Liivalaia tänav omab Tallinna ühistranspordi ja liikuvuse arengu seisukohalt võtmetähtsust. Põhjus on lihtne, Liivalaia tänava ümbruses elab ja töötab juba praegu kümneid tuhandeid inimesi ning tulevikus tuleb neid juurde. Piirkonnas on ülelinnalise tähtsusega sihtpunktid Ida-Tallinna keskhaigla, äsja avatud Arteri kvartal ja Stockmanni kaubamaja. Lähiaastatel lisanduvad Keskturu arendus ning Stockmanni ja Maakri kvartali kõrghooned. Seega liikleb Liivalaia tänava piirkonnas iga päev kümneid tuhandeid tallinlasi.
Liivalaia tänav on endiselt ka oluline transiittee, mida kasutatakse linna ühest äärest teise liikumiseks. Seejuures toovad uuringu autorid aga välja, et Liivalaia tähtsus transiitteena on vähenenud, transiit moodustab tänapäeval vaid 30 protsenti autoliiklusest, 70 protsenti Liivalaia tänaval sõitvatest autodest liigub mõnda Liivalaia tänava äärsesse sihtpunkti – tööle, kooli või koju.
See, et need kümned tuhanded Liivalaia tänaval liiklejad teeksid oma asjatoimetused autoga, pole lihtsalt võimalik. Need autod ei mahu kuidagi Liivalaia tänavale ära. Nagu uuring välja toob, on juba praegu Liivalaia ristmike teenindustaseme hinne F ehk halb.
Ainus lahendus olukorrale on pakkuda Liivalaia tänaval liiklevatele inimestele auto kõrval alternatiivseid liikumisvõimalusi. Tõhusaimaks alternatiiviks on ühistransport. Seejuures on väga oluline rajada ühistranspordile oma liikumiskoridor, et trammid ja bussid saaksid liikuda ummikutest sõltumatult. See annab ühistranspordile muu liiklusega võrreldes kiiruse ja mugavuse eelise ning meelitab inimesi ühistransporti kasutama.
Just sel põhjusel ei lahendaks Liivalaia tänava olukorda Mihhail Kõlvarti lubatud akutrollid. Pannes akutrollid sõitma mööda praegust Liivalaia tänavat istuksid need ummikus samamoodi nagu autodki. Sellist ummikus istuvat akutrolli ei taha aga keegi kasutada, vaid inimesed eelistaksid jätkuvalt autot.
Liivalaia uus projekt
Kõike seda arvesse võttes on linn asunud projekteerima uut Liivalaia tänavat. Uues lahenduses luuakse ruum trammile, rattateedele ja haljastusele, samal ajal hoides autoliikluse läbilaskvuse võimalikult sujuvana. Nii paraneb märgatavalt ühistranspordi, jalakäijate ja ratturite liikumisvõimalus.
Uue tänavaruumi selgrooks on uus trammitee, mis kulgeb kahesuunalises koridoris koos bussidega. Tramm ühendab Pärnu maantee ja Tartu maantee liinid, pakkudes kiiret ühistranspordiühendust. Tänava keskele tulevad mugavad ja ligipääsetavad peatused (Veerenni, Juhkentali ja Tartu maantee piirkonda), mis muudavad liikumise jalakäijatele lihtsaks ja turvaliseks.
Me tahame muuta Liivalaia tänava praegusest oluliselt jalakäija- ja rattasõbralikumaks. Mõlemale poole rajatakse laiad kõnniteed ning eraldatud rattateed, mille vahel on rohelised ribad ja linnamööbel. Jalakäigud ja ülekäigud kavandatakse lühikesed ja ohutud, et liikumine oleks turvaline ka lastele ja vaegnägijatele.
Selle kõige eesmärk on üks: suurendada Liivalaia tänava üldist läbilaskvust. Me anname linlastele rohkem võimalusi liikuda Liivalaia piirkonda mugavalt ühistranspordi, jalgrattaga ja jalgsi ning selle võrra on vähem põhjust sõita Liivalaia tänaval autoga.
Liivalaia trammi illustratsioon. Autor/allikas: Tallinna strateegiakeskus
Mida uuring näitab?
Autod on ka tulevikus Liivalaia tänavale oodatud. Linn on võtnud selge eesmärgi, et Liivalaia tänavat uuendades mõjutatakse autoliiklust võimalikult vähe. Autodele jääb kaks sõidurada mõlemas suunas, seega võimalus sõita Liivalaia tänava asutustesse autoga või läbida Liivalaiat transiidina jääb linlastele alles.
Kuidas autoliiklust võimalikult vähe mõjutada, selle väljaselgitamine oligi K-projekti uuringu üks eesmärke. Uuringus analüüsiti, millistel ristmikulahendustel on autoliiklusele suurim mõju. Seda on vaja, et leida nutikaid tänavaruumi lahendusi, kus sama ruum on võimalikult hästi kasutatud ning mugavad liikumisviisid on kättesaadavad võimalikult paljudele.
Linna arengu ja liikuvuse seisukohalt on aga oluline lähtuda kõigi liikumisviiside läbilaskvusest ehk arvestada nii autode, ühistranspordi, jalgratturite kui ka jalakäijate läbilaskvust. Seda kõnealune liiklusuuring ei käsitle ning seetõttu ei saa seda käsitleda vastuargumendina trammiteele.
Kokkuvõte
Liiklusuuring toob välja selged põhjused Liivalaia trammitee kasuks. Korratakse üle Liivalaia suur potentsiaal ühistranspordikoridorina, nenditakse praeguste ristmike kehva seisu ja loetletakse autode rohkust. See kõik annab kinnitust, et Liivalaia tänava ümberehituse ja trammitee rajamisega tuleb jätkata.
Liiklusuuringust tuleb järeldada, et Liivalaia trammitee projekt täidab seatud eesmärki, see suurendab tänava üldist läbilaskvust ja parandab liikuvust, lisaks saaks praegu väga näruses seisus olevast Liivalaia tänavast moodne ja inimsõbralik tänavaruum. Uuendatud Liivalaia tänaval oleks kindlasti oluline mõju nii ühistranspordi kui ka isikliku sõiduautoga liikumisele Tallinnas. Ühistranspordi sõidumugavus tõuseks ja sellega sõidetaks rohkem, aga isikliku sõiduauto kasutamise vajadus samal ajal väheneks.
Keskerakondlaste ja isamaalaste hirmujutud Liivalaia trammitee toodavatest suurtest ummikutest ei põhine faktidel. Uuring näitab selgelt, et tänava praegune olukord ei ole jätkusuutlik ning alternatiivsete liikumisviiside arendamine on vältimatu. Tallinn seisab valiku ees, kas liikuda edasi Euroopa linnadega samas rütmis või jääda kinni ummikutesse. Liivalaia trammitee aitab selgelt edasi liikuda.