Kehtna vald soovib Järvakandi muuta klaasikeskuseks, mis ärataks huvi ka teistes Balti- ja Põhjamaades. Senise klaasimuuseumi ja kultuurikeskuse viis vald ühtse juhtimise alla.
Järvakandi klaasikeskus on Kehtna valla munitsipaalasutus, kuid koostöösse kaasatakse ka siinsed ettevõtjad, koolid, kultuurirühmitused ja kogukond.
“Kindlasti peab see muutuma selliseks atraktiivseks kohaks, et kui sa Järvakanti saabud, siis sa tunned juba piiril, et sa oled saabunud nii-öelda klaasipealinna – et see paistab välja nii tänavatel, siinsamas muuseumis kui ka kultuurihallis. Me teeksime koostööd ka erinevate teadusasutustega, et seda klaasikunsti ja klaasitegu siia järjest rohkem tuua,” rääkis Järvakandi klaasikeskuse juhataja Kalev Kaljuste.
Järvakandi ettevõtjate huvi on kasutada kultuurihalli oma toodangu ja tegevuse tutvustamiseks.
“Järvakandi enamus tootmistel ei ole omal selliseid ruume, kus võtta külalisi vastu või pidada koosolekuid,” lausus Sibelko Green Solutions Estonia OÜ esindaja Mait Järvik.
Klaasimuuseum vajab hädasti lisaruume haridusprogrammide läbiviimiseks. Muuseum loodab, et klastrina tegutsemine toob kohale ka rohkem külastajaid.
“Muuseumil on selline paha asi, et see on natukene nendest suurtest teedest kõrval ja inimesed ei satu siia nii väga tihti,” tõdes Järvakandi klaasimuuseumi varahoidja Külli Muromägi.
Klaasiga seotud ettevõtmisi on Järvakandis teisigi, lisaks kolmele klaasitehasele tegutseb seal Eero Vaikre klaasikoda. Kehtna kunstide kooli Järvakandi filiaal on ainus laste huvikool Eestis, kus õpetatakse klaasikunsti.
“Siin saaks luua mitte ainult Eesti mõistes turismi- ja vaatamisväärsuse, vaid üle Baltikumi, võib-olla isegi Põhjamaade, sest meil on siin klaasitööstus, meil on siin klaasimuuseum. Nüüd loodetavasti kui klaasikeskus hästi tööle saab, siis ehk hakkavad kõik need erinevad tahud sünkroonis tööle. Kui rongiliiklus muutub ka tihedamaks, või üldse tekib siia, siis on ka inimestel lihtsam siia tulla, ka suurtel gruppidel,” rääkis klaasikunstnik Eero Vaikre.