Selle konkreetse dokumendi valmimise lugu iseenesest on tunnistuseks kolmest olulisest asjaolust. Esiteks, USA on selgelt positsioneerinud ennast Venemaad soosiva ja sõja lõpetamisest iga hinna eest huvitatud kolmanda osapoolena. Seejuures jättes väljatöötamisest kõrvale nii Ukraina kui ka oma Euroopa liitlased ja NATO, pannes neid sisuliselt fakti ette. Taustaks Washingtoni soov tõmbuda välja Euroopast, lülitudes ümber neomonroelikule doktriinile – kontsentreerudes Põhja- ja Lõuna-Ameerikale – ja fokusseerudes kasvavale vastasseisule Hiinaga Aasia-Vaikse ookeani piirkonnas. Seejuures püüab ta sel eesmärgil tõmmata Venemaad eemale Hiinast, pakkudes Venemaale vastutasuks tolle positsiooni taastamist rahvusvaheliselt ja ka Kremli igatsetud suuremat sõnaõigust mitte ainult Ukrainas, vaid ka laiemalt Euroopas.
