Eesti teatriagentuuri statistika näitab, et eelmisel aastal said Eesti riigi osalusega sihtasutusena tegutsevad teatrid, Tallinna linnateater ja ainus avalik-õigusliku asutusena tegutsev rahvusooper Estonia riigieelarvest oma tegevuskulude katteks kokku 40,11 miljonit eurot. Sellest üle 102 700 euro olid kultuurkapitali toetused.
Lisaks maksid teatritele toetust ka omavalitsused, kellelt laekus nimetatud teatritele kokku ligi 2,99 miljonit eurot. Tegevuskulude katteks maksid omavalitsused veel 2,71 miljonit eurot ja otseinvesteeringute summa oli üle 14,12 miljoni euro, millest valdav osa läks põhjalikult ümber ehituatud Tallinna linnateatrile.
Kokku tuli riigi ja omavalitsuste rahastusest riigi sihtasutustest teatritele ja rahvusooperile ligi 57,44 miljonit eurot. Võrreldes 2023. aastaga oli seda 6,6 miljoni euro võrra rohkem, toona oli kogutoetus ligi 50,83 miljonit.
Rahvusooper Estonia sai riigilt ja omavalitsustelt möödunud aastal kokku 12,16 miljonit eurot toetust, millest enamik ehk ligi 12,03 miljonit eurot tuli riigieelarvest, sisaldades 630 762 eurot projektitoetusi.
Välismaalt ja muudest toetustest laekus Estoniale 130 284 eurot.
2023. aastal oli Estoniale riigieelarvest antud summa 11,28 miljonit eurot.
Piletitulu teenis Estonia teater aasta jooksul kokku ligi 3,48 miljonit eurot, tulu kavalehtede, vahendustasude, reklaami ja muu sellise pealt oli 606 773 eurot ning kohviku tegevusest saadi 1,54 miljonit eurot.
Aasta viimase päeva seisuga oli Estonial arvelduskontodel 1,67 miljonit eurot.
Eesti Draamateater “Maag” (lavastaja Ringo Ramul) Autor/allikas: Gabriela Järvet
Eesti draamateater sai eelmisel aastal riigieelarvest 3,04 miljonit eurot, millest 4000 eurot tuli kultuurkapitalilt, 800 projektitoetustena ja ülejäänu oli tegevuskulude katteks.
Lisaks sai draamateater omavalitsuselt 99 000 eurot, mis tegi koos riigilt saadud toetustega nende aastaseks kogutoetuseks 3,134 miljonit eurot. Aasta varem oli draamateatri toetus samas suurusjärgus, jäädes mullusele toetusnumbrile 66 608 võrra alla.
Draamateatri piletitulu oli üle kolme miljoni euro ning 773 378 eurot saadi reklaami, kavalehtede, vahendustasude ja muu sellise eest.
Draamateatri pangakontol oli 31. detsembri 2024 seisuga ligi 5,13 miljonit eurot.
Eesti noorsooteatrile oli riigieelarvest mullu ette nähtud 3,546 miljonit eurot. Sellest 23 608 eurot moodustasid projektitoetused ja 2922 eurot kultuurkapitali toetus. Välismaalt ja muudest toetustest laekus noorsooteatrile 1395 eurot ja toetuste kogusummaks kujunes 3,547 miljonit eurot.
2023. aastal oli noorsooteatri kogulaekumine riigieelarvest ja omavalitsustelt veidi suurem, ulatudes 3,69 miljoni euroni.
Noorsooteatri piletitulu oli eelmise aasta jooksul 842 175 eurot. Kohvikutulu ulatus üle 162 000 euro, ruumide rentimise eest saadi 13 260 eurot ning muud tulud, mis sisaldavad reklaami, kavalehtede müüki, vahendustasusid ja muud sellist, moodustasid 127 973 eurot.
Aasta lõpus oli noorsooteatril pangaarvel ligi 1,14 miljonit eurot.
Tallinna linnateater on munitsipaalteater, millele on põhjaliku renoveerimise tõttu tehtud viimastel aastatel tavalisest suuremaid rahaeraldisi.
Mullu sai linnateater riigieelarvest ligi 918 000 eurot tegevuskulude katteks. Erinevalt riigi sihtasutusena tegutsevatest teatritest saab linnateater riigilt tegevustoetust erateatritega ühises taotlusvoorus, mille ümber on viimastel aastatel olnud palju poleemikat.
Lisaks eraldas Tallinna linn teatri tegevuskuludeks ligi 2,46 miljonit eurot ning otseinvesteeringute ja eraldistena rahaliste kohustuste katteks laekus linnalt üle 14 miljoni euro. Nii moodustasid linnateatrile riigilt ja Tallinnalt eraldatud summad mullu kokku 17,46 miljonit eurot.
Linnateatri hoonetekompleksi renoveerimiseks kulus aastate jooksul ligi 45 miljonit eurot.
Mullune piletitulu oli linnateatril 1,84 miljonit eurot, kavalehtede ja muu sellise pealt teeniti 210 928 eurot.
“Tõde ja õigus V” Autor/allikas: Endla teater
Endla teater sai riigieelarvest eelmisel aastal 3,07 miljonit eurot, millest 10 860 eurot tuli kultuurkapitalilt. Omavalitsuselt laekus Pärnus tegutsevale teatrile 15 840 eurot ning toetused välismaalt ja muud toetused moodustasid 77 432 eurot. Kokku sai Endla seega omavalitsuselt ja riigieelarvest 3,21 miljonit eurot toetust.
Seda on ligi miljon eurot rohkem kui 2023. aastal, mil toetuste kogusumma oli ligi 2,26 miljonit eurot.
Endla teater teenis piletimüügilt aasta jooksul 1,34 miljonit eurot. Kohviku tegevusest laekus 26 298 eurot, ruumide rendilt veidi üle 99 000 euro ning muudest tuludest, mis hõlmasid reklaami, kavalehti, inventari, vahendustasusid ja muud sellist, tuli 183 284 eurot.
Pangakontol oli Endla teatril aasta lõpus veidi üle 741 000 euro.
Rakvere teatri toetus riigieelarvest oli mullu ligi 2,22 miljonit eurot, millest 68 800 eurot tuli kultuurkapitalilt. Omavalitsus toetas teatrit 14 000 euroga ning kokku oli toetussumma 2,23 miljonit eurot.
Seda on veidi vähem kui 2023. aastal, mil toetuste kogusumma oli ligi 2,26 miljonit eurot ning eelmise aasta toetus jäi alla ka Rakvere teatrile 2020. ja 2021. aastal antud summadele.
Piletimüük andis Rakvere teatrile eelmisel aastal ligi 1,02 miljonit eurot ning kohvikutulu teeniti veidi üle 481 000 euro. Ruumide rendist laekus 86 289 eurot ning muid tulusid oli 361 215 eurot.
Pangaarvel oli teatril 31. detsembri seisuga 1,77 miljonit eurot.
Viljandi Ugala kogutoetus riigieelarvest ja omavalitsustest oli mullu 2,1 miljonit eurot, millest 10 000 eraldas omavalitsus, 10 000 tuli omavalitsuse projektitoetustest ning riigieelarvest laekus 2,09 miljonit eurot.
2023. aastal oli Ugala kogutoetus 2,08 miljonit eurot.
Mullune piletitulu küündis 1,3 miljoni euroni ning kohvikutulu oli 406 373 eurot. Ruumide rendilt sai Ugala ligi 81 000 eurot ning muud tulud olid 46 438 eurot.
Ugala pangaarvel oli aastalõpu seisuga 1,27 miljonit eurot.
Vanemuise teatri riigieelarveline toetus oli 2024. aastal 9,62 miljonit eurot ning omavalitsus eraldas teatrile 119 700 eurot projektitoetustena. Nii tuli Vanemuse kogutoetuseks 9,74 miljonit eurot. Eelnenud aastal oli teatri kogutoetus 9,59 miljonit eurot.
Mullu teenis Vanemuine ligi 3,2 miljonit eurot piletitulu ja kohviku teenistuseks kujunes 174 305 eurot. Ruumide rendi ja majutusteenuse eest kogunes 236 229 eurot ning kavalehed, vahendustasud, reklaam ja muu selline tõi teatrile 709 295 eurot.
Vanemuise pangaarvel oli detsembri viimase päeva seisuga 3,05 miljonit eurot.
Südalinna Teatri fassaadile paigaldati uus nimesilt Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Vene teater, mis käesoleval aastal muutis nime ja on nüüd Südalinna teater, sai mullu riigieelarvest 3,30 miljonit eurot ja omavalitsuselt veidi üle 26 000 euro, kokku 3,33 miljonit eurot.
2023. aastal oli Vene teatri toetus kokku ligi 3,22 miljonit eurot.
Mullune piletitulu tõi Vene teatrile 1,11 miljonit eurot, ruumide rendilt laekus 105 113 eurot ning muud tulud, muu hulgas kavalehed, tõid neile 56 763 eurot.
Südalinna teatri pangaarvel oli aasta lõpus 726 418 eurot.
Kuressaare teatri mullune toetus oli kokku 525 249 eurot. Sellest ligi 278 000 eurot tuli riigieelarvest ning see summa sisaldab ka kultuurkapitalilt saadud 16 150 eurot.
Kohalik omavalitsus rahastas Kuressaare teatrit 247 254 euroga. Mullune piletitulu oli teatril 167 536 eurot, renditulu saadi 23 477 eurot ning muudest tuludest laekus 8654 eurot.
Pangaarvel oli teatril aasta lõpus 310 501 eurot.
Lisaks loetletud teatritele annab kultuuriministeerium toetust ka erateatritele, kellele mullu jagati 4,57 miljonit eurot. Siiski peab silmas pidama, et see summa sisaldab ka kolmeks aastaks antud tegevustoetusi ning sellest voorust saab raha ka Tallinna linna teater.
Mullu pälvisid erateatritest tegevustoetuse lisaks linnateatrile veel VAT Teater, Tartu Uus Teater, Kanuti Gildi Saal, Vaba Lava, Von Krahl, Theatrum, Ekspeditsioon, Sõltumatu Tantsu Ühendus, Elektron, Piip ja Tuut Teater, R.A.A.A.M., Eesti Tantsuagentuur ja Fine 5 Tantsuteater.
Kultuuriministeeriumi eelarve oli eelmisel aastal 362 miljonit eurot.