Viimsis asub mere ääres paar krunti, mis merepiiriga seotud muutuste tõttu on ehituslikus mõttes muutunud väärtusetuks. Tekib küsimus, kas riigil või omavalitsusel on õigus maaomaniku vara üle otsustada.
Arhitekt Haldo Oravase rootslasest klient omandas juba aastaid tagasi kolm maatükki Viimsis. Kunagi omanikele tagastatud kinnistud ulatusid merre, kuid kolme aasta eest andis maa-amet omanikule teada, et kuna osa maismaast on uhutud merre, siis muutub ka riigi merepiir. Seetõttu väheneb ka katastriüksuse suurus.
“Antud juhul juhtus niimoodi, et ehitusõigusega kinnisasi vähenes 480 ruutmeetrit. Järgmisel krundil 700 ruutmeetrit. Sellest merepiirist sõltub ka ju ehituskeeluvööndi ulatus, mis detailplaneeringuga oli määratud. Oli võimalik kolm pereelamut ehitada. Praeguse seaduse ja reeglistiku alusel seda enam ju teha ei saaks, sest keeluvöönd loetakse nüüd uuest merepiirist,” lausus Oravas.
Eestis on 15 000 mereäärset kinnistut. Maa ja ruumi amet kaardistab merepiiri iga kaheksa aasta tagant. Selle järgi on Eesti läänerannikul maad juurde tulnud, põhjarannikul vähenenud ja kinnistud seetõttu muutuvad.
“Võib suuremaks muutuda, ekstreemsemate näidete puhul võib kinnistu tegelikult kaduda. Meil on mõned laiud, mille vesi on üle ujutanud ja kuna seal on nüüd meri, mitte katastriüksus, siis peame need nüüd ära kaotama,” sõnas maa- ja ruumiameti ruumiandmete teenistuse direktor Erik Ernits.
Kuid piiranguid amet ei kehtesta.
“Meie piirangutega ei tegele muul viisil, kui määratleme selle piirangu aluseks oleva joone. Siin on võimalus maaomanikul muuta seda ehituskeeluala, aga need erandid peavad olema tehtud planeerimisprotsessi käigus ja selleks peab kohalik omavalitsus erandit küsima,” ütles Ernits.
Oravas oodanukski koostööd Viimsi vallavalitsusega, kes võinuks taotleda keskkonnametilt ehituskeeluvööndi vähendamise erandit. Oravas, kes oli üle kümne aasta tagasi Viimsi vallavanem ütles, et probleemid ei puuduta vallas vaid mainitud kinnistuid.
“Nad kaaluvad kohtusse minekut, sest me oleme arutanud ka järgmiste naabritega, kellelt võeti ka maa ära ja kusjuures neid isegi ei teavitatud,” lausus Oravas.
“Meie ei muuda Viimsis mitte ühtegi kehtiva ehitusõigusega maad ehitusõiguseta maaks. Kui kusagil peaks selline vajadus tekkima, võib-olla on see mõne rohekoridori pärast, kus midagi ei ole realiseeritud, siis selles kohas tulebki maaomanikule see kompenseerida ja need maad välja osta,” sõnas Viimsi abivallavanem Alar Mik.
Tänasele vallavalitsusele on arusaamatu, kuidas on omal ajal saadud kinnistuomanikele anda mereala.
“Kus vald toona oli, kui ta kinnitas või andis oma korraldusega mingeid nõusolekuid katastritele või tagastamisele? Kuidas ta lubas üldse vette mõõta? Samamoodi maa-amet. Kuidas lubati vette mõõta kinnistu? Mis aastal? See oli millalgi 1990. aastate lõpus,” ütles Mik.
Kuid ehituskeeluvööndi probleeme on mujalgi. Näiteks Haapsalu linn kehestas uue üldplaneeringu, mille järgi tekkis mereäärsele Topu kinnistule ehituskeeluvöönd. Arhitekti Margit Mutso sõnul muutis see varem kehtestatud detailplaneeringu põhiolemust.
“See tähendab seda, et umbes 90 protsenti detailplaneeringuga antud ehitusõigusest on muutunud kehtetuks. See, et nüüd minnakse üldplaneeringuga üle detailplaneeringust ja seda ilma, et kinnistu omanikku kaasataks, sellist juhtumit ei ole minu praktikas enne olnud,” lausus Mutso.
“Antud detailplaneering, millest me räägime, asub piirkonnas, kus varasema üldplaneeringuga oli ehituskeeluvööndi vähendatud ja uue üldplaneeringu koostamise käigus keskkonnaamet ei olnud selles piirkonnas enam nõus ehituskeeluvööndit vähendama. See tähendab, et hetkel me ei saa sinna ehituskeeluvööndisse välja anda ehituslubasid,” sõnas Haapsalu aselinnapea Helen Rammu.
Keskkonnaameti hinnangul puudutavad ehituskeeluvööndi probleemid paljusid laugeid rannaalasid. Erandeid selle vähendamiseks antakse üha vähem. Omavalitsused peavad planeeringutes lähtuma kõigepealt looduskaitseseadusest.
“Loomulikult nii detailplaneeringuid, mis soovivad ehituskeeluvööndit vähendada, aga ka üldplaneeringuid keskkonnaamet kooskõlastab. Me vaatame need üle. Me võime selgelt öelda, et me tegelikult leiame mõistliku lahenduse, aga on tõesti neid kohti ka, kus me peame ütlema, et ühiskondlik kokkuleppe läbi seadusnormide näeb ette, et loodus, kus kõigil oleks võimalik seda ägedat keskkonda nautida, on see koht, kus ehitada ei saa,” lausus keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.
Teatatud juhtudel saab omavalitsus kinnistul omaniku kasutusvõimalusi muuta, ütles majandusministeeriumi õigusnõunik Ahto Pahk.
“Liigub rannajoon, võib-olla on tulnud kinnistule mõni kaitsealune liik, võib-olla avastatakse mõni kaitsealune liik. Seal võib olla ka mõni selline tingimus, mis võib olla seotud naaberkinnistuga. Detailplaneering iseenesest nii kaua, kui ta on kehtiv, ongi tegelikult see baas, mis luuakse selleks, et isik saaks oma ehitusõigust realiseerida ja seal ei oma tähtsust, kui kaua aega tagasi on ta kehtestatud,” ütles Pahk.
Rammu ütles, et praegu käib planeeringu küsimustes üks kohtuvaidlus kinnistuomaniku ja omavalitsuse vahel. Aselinnapea lisas, et ehk loob kohus siin pretsendendi.
Allikas:
“Aktuaalne kaamera. Nädal”