Leidsite end pärast valimisi volikogu esimehe kandidaadi kohalt ja Isamaa ridadest – kuidas selline liikumine toimus? Olete ju ise Reformierakonna liige.
Ega ma tegelikult Reformierakonnast kuhugi lahkunud ei ole. Maailmavaade on mul sama ja ma ei näe ka põhjust seda teha. Kandideerisin Isamaa nimekirjas, kuna meil Haapsalus Reformierakonnal sel korral nimekirja polnud. Aga see ei tähenda, et ma Reformierakonnast kuskile lahkunud oleks või lahkuksin.
Kuidas Reformierakonnas Isamaa valimisnimekirjas kandideerimisele vaadati?
Parem oleks ju ikka, kui oma nimekiri on väljas, aga kuna kohapeal seda võimalust ei olnud, siis oli see paratamatus.
Tunnistate, et see paistab natuke pentsik välja?
Selliseid olukordi ei tule just väga tihti ette. Meil on olnud juhtumeid, kus erakonnaliikmed on kandideerinud valimisliitudes, aga kuna antud juhul oli valimisliit kokku pandud väga erinevate vaadetega inimestest, tundus mulle kõige mõistlikum minna Isamaa inimestega. Seal oli terve rida inimesi, kellega ma olen varasemalt nii Reformierakonnas kui ka Haapsalus laiemalt koostööd teinud. See tundus antud hetkel kõige mõistlikum alternatiiv.
Kas teist saab volikogus Isamaa fraktsiooni liige?
Jah. Regulatsioonid näevad ette, et fraktsiooni saavad moodustada inimesed, kes kandideerisid ühes nimekirjas, nii et ilmselt see nii läheb.
Kas volikogus on veel reformierakondlasi, kes saavad olema mõne teise fraktsiooni liikmed?
Praeguse seisuga ei ole, aga asendusliikmetena võib-olla tuleb.
Kas Isamaa saab Haapsalu volikogus teie toetusele loota?
Loomulikult. Me oleme ju kokku leppinud koalitsioonis Terve Haapsalu valimisliiduga ja Isamaa nimekirjas kandideerinud 11 saadikut samamoodi, koalitsioonilepe on meil allkirjastatud, seda me hakkame koos täitma. Ma arvan, et me saame hakkama, kuigi meil on suhteliselt napp enamus. Siiamaani tundub, et kõik need inimesed mõtlevad ühtemoodi. Leppisime sihtides kokku, nii, et ma arvan, et me saame hakkama.
Eks saate testida ja vaikselt laua äärele tõsta ka kergelt reformierakondlikke ideid?
Kohalikul tasandil parteipoliitika nii suurt rolli ei mängi. Kui võrdleme kõikide siin kandideerinud nimekirjade programme, siis need olid tegelikult suhteliselt sarnased. Mis sa siin kohapeal ikka suurt maailmavaatelist erinevust teed – teed-tänavad on elementaarne, samuti linna hügieen, sotsiaal- ja haridusküsimused. Usun, et oleme kõik seda meelt, et Haapsalu peaks jätkama euroopaliku kuurordi arenguteed. Ja kõik need muudatused selle hüvanguks on kõikidel kandidaatidel ja nimekirjadel sarnased. Ma ei näe küll, et siin oleks mõistlik või isegi võimalik kohalikul kommunaaltasandil mingisugust parteipoliitikat ajada.
Haapsalu jaoks on toimunud märgilised muutused – ühe linnapea väga pikaajaline võim on vahetunud. Mis hakkab teie hinnangul linnas teistmoodi toimuma?
Valimiskampaaniat tehes ja inimestega suheldes kõlas nii kaaskandidaatide kui ka valijate suust, et oodatakse enamat kaasatust ja avatust – et inimestega arvestataks ja suheldaks rohkem. Siiamaani tundus, et linnajuhid olid liialt oma tutvusringile keskendunud. Tahetakse rohkem informeeritust ja kaasamist, kasvõi läbi kaasava eelarve või inimestega kohtumiste. Avatuse küsimus ongi vast kõige suurem muutus, millele valijad meile ka mandaadi andsid. Ja ka värskus. Kui ühed ja samad inimesed on suhteliselt pikalt võimul olnud, hakkab värskeid ideid nappima ja inimesed võivad muutuda mugavaks. Ootus oli, et tuleksid uued inimesed uue energiaga.
Mõned teemad on olnud siiski sellised, mis on seotud riigipoliitikaga, näiteks lõppematu arutelu Haapsalu raudtee teemal.
See on tõepoolest siiamaani lahenduseta. Enamik kandidaate, kellega mina olen suhelnud, on seda meelt, et see raudtee peaks tulema. Kindlasti on ka vastaseid, kes küsivad selle ratsionaalsuse kohta, kuna meil ju bussid liiguvad.
Ka Reformierakonnas olnud pigem vastuseis?
Reformierakonnas on olnud hästi pragmaatiline lähenemine: kui vaadata majandusnumbreid, elanike arvu ja sõitjate hulka, siis see majanduslikult ära ei tasu. Aga on ka sotsiaalmajanduslik vaade, mis võtab arvesse mitte ainult finantsnumbreid, vaid ka inimeste üldist liikuvust ja seda, kui kaugel on Läänemaa võrreldes teiste maakondadega keskusest, kui me võtame rongiliikluse. See on ainuke mandri-Eesti maakond, kus rongiliiklust ei ole. Siis tal on kaalukamad argumendid. Aga loomulikult suurt projekti ilma riigi abita ei tee, see on ka meie ühine siht siin kohapeal, et riigivõimuga koostöös seda projekti edasi ajada. See on kindlasti üks meie pika perspektiivi plaane.
Teie toetate seda isiklikult?
Jah. Olin omal ajal parlamendis olles üks selle toetusrühma algataja, nii et olen algusest peale sellesse projekti uskunud. Mulle meeldib rongiliiklus, sest see aeg, mis sa rongis veedad, on kvaliteedilt hoopis teine kui mingis muus transpordivahendis. Aega osatakse aina rohkem hinnata, kas siis töö- või eneseharimise ajana.
Oskate välja tuua veel mõne suurema projekti, mida koalitsioon Haapsalus lähiaastatel ära teha soovib?
Number üks on see, et peame vaatama otsa reaalsusele – milline on linna finantsseis. See ei ole kiita: linn on viimastel aastatel teinud palju väärt investeeringuid, kuid laenukoormus on maksimumi lähedal. Seisu tuleb korrastada ja anda aega taastumiseks, ehk lähima aasta-paari jooksul ilmselt väga suuri investeeringuid teha ei ole võimalik. Küll aga on juba kavas asjad, mis on otsustatud, näiteks ujula rekonstrueerimine. Üks koht, mis on linnaelanikele juba pikka aega pinnuks silmas olnud, on meie Lossiplats, mis võiks olemuslikult olla väga esinduslik linna keskväljak. Praegu kasutatakse seda lihtsalt parklana. See vajab aga meeletut lisakapitali, mida meil praegu ei ole, kuid see oleks koht, mida järgmise asjana saaks hakata ajama.