2020. aastal viis Meta koostöös tuntud uurimisfirmaga Nielsen läbi ulatusliku sisemise uuringu, mille eesmärk oli hinnata, kuidas mõjub inimestele ajutine loobumine sotsiaalmeedia platvormidest, nagu Facebook ja Instagram. Uuring kandis nime „Projekt Merkuur“ ning selle käigus katkestati nädalaks valitud kasutajate ligipääs Zuckerbergi juhitud platvormidele. Tulemused olid üllatavad: juba lühiajaline pausi võtmine sotsiaalvõrgustikest vähendas inimeste seas oluliselt depressiivsust, ärevust, üksilduse tunnet ning pidevast sotsiaalsest võrdlusest tingitud vaimset stressi.
Reutersi andmetel tõestas „Projekt Merkuur“, et tegemist polnud pelgalt korrelatsiooniga, vaid Facebooki ja Instagrami kasutusel oli otsene negatiivne mõju kasutajate psüühilisele heaolule. Tegemist oli esimese tõsiseltvõetava ettevõttesisese kinnitusega selle kohta, et Meta platvormid võivad vaimset tervist kahjustada. Kuid selle asemel, et uuringu tulemusi avalikkusega jagada või teha lisaanalüüse, otsustas Meta projektist vaikselt loobuda. Ettevõttes kardeti, et niisugused tulemused võivad kahjustada firma mainet ja seada ohtu platvormide populaarsuse ning reklaamitulu. Projekt suleti ja andmed jäeti riiulile tolmu koguma.
Aastaid hiljem on see peidetud uuring taas päevavalgele tulnud, kuid mitte Meta initsiatiivil. Nimelt on mitmed Ameerika koolipiirkonnad alustanud kohtuasju Meta, Google’i, TikToki ja Snapchati vastu, süüdistades neid noorukite vaimse tervise kahjustamises ning kahjuliku mõju varjamises. Selles kontekstis on päevavalgele ilmunud „Projekt Merkuuri“ tulemused saanud oluliseks tõendiks. Eriti teravalt on kriitika suunatud Meta vastu, kuna ettevõttel olid olemas konkreetsed tõendid oma toodete kahjulikkuse kohta, kuid neid varjati teadlikult.
Kohtuasjades märgitakse ka, et Facebooki ja Instagrami turvameetmed, mis peaksid kaitsma noori kahjuliku sisu ja ületarbimise eest, on kas tahtlikult nõrgad või ebamugavad kasutada, mistõttu jäävad need sageli lihtsalt kasutamata. Väidetavalt on need tööriistad loodud pigem mainekujunduslikel eesmärkidel kui reaalseks kaitseks. Hagejate hinnangul on Meta tegutsenud vastutustundetult andes prioriteedi kasumile kasutajate vaimse tervise arvelt.
„Projekt Merkuur“ on saanud sümboliks sellele, kuidas suurkorporatsioon võib teadlikult ignoreerida teaduslikke tõendeid oma toodete kahjulikkuse kohta, kui need ohustavad ärilist edu. Samal ajal muutuvad järjest valjemaks hääled, mis nõuavad sotsiaalmeediahiidudelt suuremat läbipaistvust, vastutust ning regulatsiooni, et kaitsta eriti noori ja haavatavaid kasutajaid vaimse tervise kahjustamise eest.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (2)