Rahvusvahelisel meestekuul pöördub arsti juurde küll keskmisest rohkem mehi, kuid see on pigem erand kui reegel. Ülemiste tervisemaja juhataja ja üldarst dr Kristel Amjärv selgitab, et meeste harvema arsti poole pöördumise taga on sageli sügavamad hoiakud.
Hirm, häbi ja valearusaamad
Ülemiste tervisemaja juhataja ja üldarst dr Kristel Amjärv Foto: Karen Härms
«Kui mehed arsti juurde pöörduvad, tuletame alati meelde füüsilise, vaimse ja sotsiaalse elu tasakaalu ehk 8 tundi tööd, 8 tundi töövälist elu ning 8 tunnise une ja puhkuse vajadust. Tundub endiselt, et meestel on tunne, nagu tervisekontroll või arsti juures käik on nõrkuse märk. On palju tööd ja vähe aega ning arsti juurde pöördutakse kui töövõime juba kannatab. Arvatakse, et terviseprobleemid lähevad iseenesest üle,» kirjeldas dr Amjärv.
Põhjused on tihti seotud kultuuriliste ja sotsiaalsete ootustega: mehed ei kurda, kui sõbrad ei lähe arsti juurde — ei minda ka ise, lisaks tuntakse hirmu diagnoosi ees. Ettekäändeks tuuakse ka pikki ravijärjekordi. «Samuti mängib rolli emotsionaalne häbitunne, eriti urogenitaalsete või seksuaaltervise teemadel,» lisas dr Amjärv.
Karm statistika ja elulised näited
Synlab Eesti laboriarst dr Jüri Laasik kinnitab, et mure on tõsine. Andmed näitavad, et mehed avastavad probleemi sageli liiga hilja. «Kui vaatame viimase kolme aasta meeste vereanalüüside tulemusi, siis 69% meestest on LDL ehk «halva» kolesterooli näitaja korrast ära. D-vitamiin on alla normi ca 50% meestest ning ca 21% meestest on normist väljas ka testosterooni näitaja,» võttis dr Laasik põhilised mured kokku. Ta lisas, et talvine vähene puhkus, liikumine ja stress võivad omakorda mõjutada nii triglütseriidide kui ka testosteroonitaset.