Tööandjate ja ametiühingude esindajad ei jõudnud esmaspäeval toimunud läbirääkimistel kokkuleppele 2026. aasta alampalga küsimuses. Läbirääkimised jätkuvad riikliku lepitaja juures.
Tänavu on alampalk 886 eurot. Kolm aastat tagasi sõlmitud hea tahte kokkuleppe järgi lubati seda järk- järgult tõsta 2027. aastaks 50 protsendini keskmisest palgast. Mullu pikendati tähtaega aasta võrra. Nüüd soovis tööandjate keskliit ajapikendust aastani 2033.
“Me peame arvestama sellega, et majanduse taastumist, mida aasta tagasi oodati, ei ole me näinud, majandus kasvab null protsenti,” märkis tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter. “Sellist päris majanduskasvu me pole näinud ja ettevõtetel on keeruline, nii et mingit väga uljast alampalga kasvu majandus hetkel ei elaks praegu üle.”
“Meie lähtume heatahte kokkuleppest, mis sai sõlmitud 2023.aastal ja muudetud eelmisel aastal, tulles vastu tööandjatele, et majanduses ei ole läinud nii hästi kui oleks nemad tahtnud,” ütles ametiühingute keskliidu juht Kaia Vask. “Nüüd meil majandusprognoosid on positiivsed, kõik näitajad, mis lepingus on toodud, pidasid, oleks pidanud minema lepingus kokkulepitud sammuga, mida nad eelmisel aastal presenteerisid, millega nad on nõus.”
Tööandjate keskliit pakkus palgakasvuks 5,1 protsenti ehk umbes 45 eurot. Ametiühingute sõnul viiks see alampalga suhtena keskmisest palgast veelgi madalamale tasemele. Ametiühingud nõuavad alampalga tõusu 11,8 protsenti ehk 991 eurole.
“Saades aru, et igasugused kulud, inflatsioon on jätkuvalt kõrge, me oleme pakkunud kasvu välja, aga see ootus ja ametiühingute poolne väga-väga jäik seisukoht, see teeb need läbirääkimised suhteliselt väheefektiivseks,” rääkis Sutter.
Neid, kes saavad praegu Eestis alampalka või sellele lähedast töötasu, on statistika järgi umbes 20 000.
“See ei ole iseenesest ainult mõju alampalga saajatele, vaid tegelikult, kui me võrdleme rongiga, kui sa viimast vagunit lükkad edasi, siis kogu rong liigub. Tal on mõju ikkagi kogu palgafondile – palgaastmed jne. Kui me ühel grupil tõstame palka, siis on üsna loogiline, et ka teised astmed eeldavad palgakasvu, nii et sellepärast see number on üsna oluline,” ütles Sutter.
Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp ütles, et ametiühingute ettepanek oli ultimatiivne – võtke vastu 11,8-protsendine alampalga kasv või liigume edasi riikliku lepitaja juurde.
“Niivõrd kiire alampalga kasv praegustes majandusoludes ei ole tööandjate vaatest realistlik, sest majandus pole pikalt kestnud seisakust välja tulnud ja majanduse olukord pole läinud vastavalt prognoositule. Viimased kaks aastat on majandus langenud ja selleks aasta majanduskasv tuleb aasta tagasi ennustatust samuti madalam ehk nullilähedane,” sõnas Käpp.
Ta lisas, et tööandjad palku tõstnud ja alampalk on viimasel kümnel aastal kasvanud kiiremini nii hindadest kui keskmisest palgast – kümne aasta keskmine alampalga kasv on olnud 8,6 protsenti, keskmine palk on samal ajal kerkinud seitse protsenti ja tarbijahinnaindeks 4,8 protsenti.
Tööandjate ettepanek oli kergitada alampalka järgmisel aastal Eesti Panga prognoositud keskmise palgakasvu võrra ehk 5,1 protsendi. “See oleks ühtlasi kõrgem kui järgmiseks aastaks ennustatud hinnatõus ehk alampalga ostujõud paraneks. Ettepanek on kompromiss tööandjate vahel, sest mitmetes sektorites ei ole võimalik järgmisel aastal palku tõsta,” ütles Käpp.
Miinimumpalk ehk riikliku töötasu alammäär on madalaim tasu, mida tööandja võib Eestis maksta täistööajaga töötavale inimesele.
Selle suuruse lepivad igal aastal kokku sotsiaalpartneriteks olevad Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit ning selle kinnitab määrusega Vabariigi Valitsus.
Sel aastal on töötasu alammäär 886 eurot, mis kehtib seni, kuni saavutatakse alampalga kokkulepe 2026. aastaks.