Informatsioon on nüüd odav, aga mõistmine endiselt kallis, vahest isegi varasemast kulukam ja väärtuslikum. Seda enam tuleb hoolitseda, et õpetajate ja õpilaste tehisarulembus ei piirduks intellekti atrofeerumisega, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Hariduselt on oodatud sajandeid peamiselt kolme eesmärgi teenimist. Need on teadmiste kasvatamine, vaimse töö distsipliini ja mõtlemise, küsimise ja arutelu võimete arendamine ning lõpuks ka iseloomuomaduste, nagu vastupidavuse, otsustusvõime ja aususe edendamine.
OpenAI teatas novembri keskel õpetajatele mõeldud ChatGPT teenusest. Esialgu vaid USA õpetajatele pakutav platvorm lubab neid abistada igapäevatöös, alates tundide sisustamisest kuni hinnete väljapanemiseni. Teenus on tasuta vähemalt ülejärgmise aasta suveni. Pole kahtlustki, et tehisintellekt võib olla suurepärane õpetaja. Kahtlusi äratab inimeste osa. Näiteks kui õpetaja segab ennast vahele või õppija ei mõista, milleks ta koolis käib.
Enne järgmist näidet olgu lisatud, et midagi sarnast ilmneb mujalgi. Näiteks mängib tehisaru (TI) malet paremini üksi kui inimesega koostöös. Vähemalt ühes haiguste diagnoosimise testidest koosnevas uuringus iseseisvalt tegutseva TI diagnostiliste tulemuste õigsus ja täpsus märgatavalt parem variandist, kus arst ja TI tegid otsuseid üheskoos, mis oli omakorda natukene edukam ainult inimesest eksperdi tulemusest. Mõlemas näites ilmneb inimesest tulenevate piirangute negatiivne mõju konkreetses ülesandes temast võimekamale intellektile.
Briti ajaleht The Guardian käsitles õpetajate poolt õppetöös TI rakendamise probleeme. Loo sissejuhatuses osutatakse Staffordshire’i Ülikooli tudengite nördimusele, kelle sõnul rööviti TI abiga neile lubatud teadmised ja õppimisega seonduv nauding.
Üliõpilased tulid omandama infoturbe alaseid teadmisi. Tegu on praeguses ebakindlas olukorras võrdlemisi perspektiivika erialana. Tuli aga välja, et kursus koosnes peamiselt TI koostatud ja selle ettekantud materjalist. Õpilasi pahandas mitu asjaolu. Esiteks võinuks nad sama sisu, aga vahest isegi meeldivamas vormis küsida ChatGPT käest. Teiseks valmistas neile tuska, et kui nemad esitaks oma töö pähe TI tehtu, kukutataks nad läbi. Omaette mureks on saadava diplomi kajastatava sõnumi lahknemine õppetöö tegelikust tulemusest.
Päris kindlasti saanuks Staffordshire’i õppejõud korraldada õppetöö koos TI-ga paremini. Seda ilmselt mitmel pool ka tehakse. Tööle keskendudes jäävad aga märkamata muutused suuremas pildis. Kõigil on kiire. Ülikool kohaneb ühiskonna nõudmistega ja püüab samuti mõelda, kuidas võimalikult kiiresti jõuda õige vastuseni. Kui varasemalt peeti oluliseks küsida, kuidas probleemi paremini mõista, siis praegu mõeldakse rohkem sellele, kuidas koostada prompte nende eest arutledes vastuseid koostavale TI-le.
Nii nagu lihased atrofeeruvad ilma võimete piiril treeninguta, atrofeerub pingutuseta ka intellekt. Protsess on aeglane ja pädevused ei kao pauguga. Need hääbuvad sõnatult, kui neid ei kasutata ning asenduvad TI vastuste ja lahenduskäikudega. Formaalne, ülesandekeskne tulemus on isegi parem. Seejuures saaks ka paremini, jättes inimesele võimalikult vähe teha. Ainult, et kool pidi ju inimest arendama.
Analoogne erosioon laieneb ka tööturule. Maailma nelja suurima ärikonsultatsiooniteenuse pakkujate hulka kuuluva PricewaterhouseCoopersi nõukogu esimees Mohamed Kande tõdes hiljutisel ärifoorumil, et kuna TI täidab palju nooremate töötajate ülesandeid, leidub ülikoolide lõpetajatele vähem vabu töökohti.
Tänapäeva tööturu mõistmine on keeruline nii majandusteadlastele kui ka tööotsijatele. Töökuulutusi võib olla palju. Nende seas pakutakse töid, mida ei soovita teha või tõrjub vabade töökohtade suur konkurents enamuse soovijatest. Huvitavaks nähtuseks on fantoom-töökuulutused. Ettevõtted reklaamivad töökohti, mida nad ei kavatse, kas kohe või mitte kunagi täita.
Põhjuseks ei pea olema pahasoovlikkus, vaid reaalse elu heitlikus. Näiteks kui ettevõttes veel puudub vastav töökoht, aga neil on plaan see avada, kui olukord peaks seda võimaldama. Paraku selgus, et majanduslik olukord muutus, arenguplaan peatati või pank ei andnud laenu ja nad jätsid plaani katki. Praeguses olukorras päädib suurtel turgudel töösuhte sõlmimisega umbes 40 protsenti töökuulutustest. Varasemalt oli vastav näitaja 80 protsenti. Järelikult on umbes 60 protsenti töövõimalustest illusioon.
Koolist peaks tulema töövalmidusega lõpetajad. Ent kui lõpetajate töökohad on TI tõttu ohus, ei ole see ainult tööjõuprobleem, vaid sunnib ka haridussüsteemi kohanema. See teeb sama kui tööandjad ja automatiseerides TI abiga osa töödest. Kui ülikoolidest kujunevad kohad, kus TI genereerib nii ülesandeid kui ka kodutöid, pakub ja lahendab võrrandeid, õpetab ja õpib, siis milleks täpselt õpilasi koolitatakse?
Informatsioon on nüüd odav, aga mõistmine endiselt kallis. Vahest isegi varasemast kulukam ja väärtuslikum. Sestap peaks õppima toimetuleku oskusi ajastuks, milles laseme TI-l kõike teha.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.