Sisenõudluse suurenemist näitab teiselt poolt toidukaupade tootmise kasv ja tsemendi tootmismahu suurenemine. Uued laenuandmed näitavad samuti optimistlikku arengut: augustis anti leibkondadele uusi laene 30 protsendi võrra rohkem kui aasta tagasi ehk sama palju kui koroonajärgsel tipptasemel.
«Ettevõtete vaates on Lätis oluline roll tööstusel ja logistikasektoril, mille käekäik sõltub otseselt Euroopa majanduse rütmist. Eksporditellimused on mitmes valdkonnas küll stabiliseerunud, kuid ei kasva veel sellise kiirusega, mis lubaks jõuliselt investeerida ja tootmismahte laiendada. Samas saadavad värsked laenuandmed ettevaatlikult positiivset sõnumit: uute ärilaenude maht on kasvanud ning ettevõtted kasutavad võimalust soodsamaid intressimäärasid ära kasutada, et valmistuda järgmise kasvufaasi jaoks. Eriti hea pilt avaneb tsüklilistes sektorites: augustis suurenes puidutoodete tootmine 9 protsenti, paberitööstuse tootmismaht 6,4 protsenti, tsemendi tootmine 7 protsenti ja mööbli tootmine 13 protsenti võrreldes eelmise aastaga,» ütles Izgorodinas.
Tema sõnul toetab Leedu majandust küllalt selgelt töötleva tööstuse ja ekspordi kombinatsioon. «Suurem siseturg ja mitmekesisem majandusstruktuur annavad Leedule kerge eelise nii tarbimise kui investeeringute poolel. Tööstussektoris on näha, et tellimused on mitmes võtmevaldkonnas, alates toiduaine- ja keemiatööstusest kuni masinate, seadmete ja elektroonikani, hakanud tasapisi taastuma. See ei tähenda kiiret buumi, ent viitab, et Leedu jõuab majandustsükli järgmisele astmele veidi varem kui naabrid,» lausus Izgorodinas.
Ka Leedu tarbija on Izgorodinas sõnul ettevaatlik, kuid sissetulekute dünaamika ja tööturu üldine seis on võimaldanud siseturul veidi rohkem hingamisruumi. «Jaekaubandus ei näita küll veel kiiret kasvu, kuid languse faas on asendunud tasase, kuid stabiilsema taastumisega. Kinnisvara- ja laenuturgudel annavad madalamad intressimäärad järjest rohkem tunda – uute eluasemelaenude maht on suurenenud ning see näitab, et leibkonnad julgevad taas pikema vaatega otsuseid teha. Uuel aastal toob ilmselt suurema sisetarbimise pensionireform, kust vabanevast rahast arvestatav hulk suunatakse tõenäoliselt suuremate ja igapäevaostude tegemiseks nagu juhtus ka Eestis,» märkis Izgorodinas.