Erakondade rahastamisega seoses on palju halli ala, mis muudab rikkumiste avastamise ja tõendamise keeruliseks – ütlevad eksperdid. Nende sõnul tuleks erakonnaseadust muuta oluliselt täpsemaks, kuid riigikogul pole olnud tahtmist sellega tegeleda.
Erakondade raha on aastakümneid tulnud peamiselt riigitoetusest või üksikutest suurtest annetustest. Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) aseesimehe Kaarel Tarandi sõnul pole kummaski kategoorias rahahulgad aga eriti kasvanud. Karjuv rahapuudus tekitab probleemset rahastamist.
“Muistsest eesti kirjandusest on teada, et vaesus ajab tegema igasuguseid asju, nii et praegusel viisil tõenäoliselt jätkates jääbki juhtuma igasuguseid katseid. Kas neid siis õnnestub tõestada või tuvastada on omaette küsimus,” rääkis ERJK aseesimees Kaarel Tarand.
Nii Isamaa kui ka mitme teise hiljutise juhtumi puhul on juriidiline isik justkui erakonnale pakkunud rahaliselt hinnatavat teenust või hüve, mida võib pidada annetuseks. Seaduse järgi on aga juriidilise isiku annetused erakondadele keelatud.
Poliitikajakirjanik Urmas Jaagant ütleb, et varasemad rahastamisjuhtumid on kujundanud seda ruumi, milles erakonnad tegutsevad, kuid tihti pole päris selge, kus see piir lubatu ja lubamatu vahel ikkagi jookseb.
“Eks see koht, kus poliitika puutub kokku ettevõtlusega, on kõige ohtlikum koht, nii et seda tuleb nagu kõige tugevamalt silmas pidada ja seda ilmselt ka jälgitakse. Oluline on ju see, et mängureeglid oleksid kõigile võrdsed ja toimuks aus ja võrdne ideede konkurents, mida me poliitikast ootame,” lausus Jaagant.
Erakondade rahastamise puhul on sellist halli ala endise õiguskantsleri Allar Jõksi sõnul väga palju, mis näitab selgelt, et erakonnaseadus on ajale täielikult jalgu jäänud.
“Üksteist aastat on seadus olnud praktiliselt muutumatu ja me saame aru kõik, kui palju elu on muutunud, kui palju erakondade rahastamise erinevad vormid on täiustunud, mis viib meid selleni, et erakonnaseadust on ilmtingimata vaja täiendada,” rääkis Jõks.
Jõks lisas, et kui seadus pole piisavalt selge, siis hakatakse kohtus seda tõlgendusruumi aina laiendama. Sama ütleb Tarand, kelle sõnul pole niiviisi võimalik normaalselt õigust mõista. Erakondadel aga puudub huvi nii erakonnaseadust kui ka korruptsioonivastast seadust muuta.
“Isamaa on endale probleemid praegu ise sepistanud, sest viimase kümne aasta jooksul on just Isamaa juhid, eesotsas Urmas Reinsaluga, kuus ja pool aastat kümnest olnud justiitsministri ametis ja neil on olnud kõik võimalused seaduse muutmist ja parandamist algatada. Nad on teadlikud olnud kõigest sellest, mis seaduses on olnud ebamäärast ja ebapiisavat ent tahtmist pole olnud,” rääkis Tarand.