Ingliskeelses ruumis valivad üksteisega konkureerides aasta sõna mitmed suuremad sõnaraamatute hoidjad. Selleaastaste valikute põhjal võib näha, kuidas TI mängib meid ümbritseva maailma vormimises üha olulisemat rolli, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Eesti keele seletavas sõnastikus on umbes 150 000 kohalikele arusaadavat sõna. Eesti Keele Instituudi peetavas Sõnaveebis on umbes 200 000 meiekeelset sõna. Igapäevases suhtluses saame hakkama umbes 1000 kuni 3000 sõnaga. Haritud inimese sõnavara koosneb ligikaudselt 30 000 väljendist.
Asendades sõnad marmorkuulidega, oleks loomulik, et üks 30 000 kuuli omanik hoiaks oma varandust ülejäänud umbes kuuest inimesest eraldi ja sõnade mõttes ei saaks nad teineteisest aru.
Keeleteaduses seletab sõnade levikut Zipfi seadus, mille järgi kõige levinum sõna esineb kaks korda sagedamini kui järgmiseks teine kõige levinum, kolm korda sagedamini kui kolmas ja nii edasi. Sestap kuuleme 1000 kõige sagedamini esinevat sõna umbes 85 protsendis kõigis igapäevastes vestlustes. Ülejäänud sõnad kajastavad üha konkreetsemaid ja haruldasemaid nähtusi.
Kui kaks inimest lepiks kokku, et nad ei kasuta 10 000 populaarsemat sõna ja vestlevad ülejäänute abil, võiks juhtuda, et nad teineteist ei mõist. See enam-vähem ühine 10 000 sõna vara pole muuseumi eksponaat, vaid uueneb. Seejuures tänu väikesele, umbes miljonile keelekasutajale, ka üpris lihtsalt. Näiteks 30 aastat tagasi polnud meie keeles sõnu nagu nutitelefon, äpp ega guugeldama. Praeguseks on need ilmselt 2000 enimkasutatava sõna seas. ja ilma nendeta oleks tänapäeval keeruline omavahel suhelda, kuigi aeg-ajalt võiks hõrgutada sõnaga sünnipäevanädalalõpupeopärastlõunaväsimus.
Kui eesti keel tänases olekus külmutada, ei suudaks selle keele kõnelejad kõigest ühe põlvkonna jooksul enam neid ümbritsevat reaalsust kirjeldada. Maailm muutub ning selles ühiselt orienteerumine vajab jätkuvalt täpsustamisi ja tähistamisi. Meie väikeses keelekultuuris ei pöörata uutele sõnadele kuigi palju pidulikku tähelepanu. Eesti keele aasta sõna on vist valitud vaid mõned korrad, ent suure kasutajaskonnaga keeltes on sõnavara uuendused tähtsündmus.
Ingliskeelses ruumis valivad üksteisega konkureerides aasta sõna mitmed suuremad sõnaraamatute hoidjad. Rivaale on vähemalt kuus. Oxford English Dictionary kasutab rahvahääletuse tulemust, mis pole veel selgunud. Cambridge Dictionary valis 2025. aasta sõnaks parasotsiaalne. Sõnas peituv mõte kajastab fänni või tavalise kodaniku ühepoolset intiimsustunnet tema ihaldusobjekti, sh TI suhtes, nagu see oleks tema lähedane sõber. USA-keskne Merriam-Webster pole valikut veel kinnitanud.
Veebipõhine Dictionary.com valib tavaliselt midagi veidrat, nagu sellel aastal kuus-seitse või 67. Vastuoluline fraas viitab mitte millelegi. Seda millegi puhul väljendades tuntakse heameelt, et tähendus puudub. Briti-keskne Collins Dictionary valis aasta sõnaks tavakeeles peituva loovuse abil programmeerimisele viitava vibe coding. Austraalia inglise keele autoriteet Macquarie Dictionary valis äsja aasta fraasiks AI slop. Sellega väljendatakse TI käest nõudmise peale vastu saadud madala kvaliteediga loomingulist toodangut, millega ujutatakse üle sotsiaalmeediat, uudisvooge ja loomulikult koolitöid.
Kuus sõnaraamatut, kuus inglise keele nägemust: isegi uussõnade kandidaatide edetabelid kisuvad erinevatesse suundadesse. Kõige taustal võib siiski hoomata uudse ühise tegurina TI rolli keele uuenemises. Vibe coding ja AI slop seostuvad sellega vahetult, parasotsiaalne võrdlemisi lähedalt ja isegi kuus-seitse sobiks tähistama arusaamiste piire ületavat peataolekut.
Viimasest võiks meelde jätta, et ükski sõna ei ühti konkreetse tegelikkusega, vaid on tegelikkuse elemente tähistav häälitsus, milles peituv teave sõltub teistest sõnadest. Inimesed leiutasid keele kujundades ebamäärastele, sümboolsetele urinatele järk-järgult tähendusi.
Samas võtmes võiks mõelda, et TI teeb seda sama, aga kiiremini, meie eest varjus ja teist moodi. Vahest on hoopiski meie endi keel nn sloppy, ehk lohakas ja kalk ning TI arendab maailma tajumist teistsuguses sümboolses süsteemis, millega võrreldes meie sõnad on ebatõhusad. TI lihtsalt suhtleb meiega meie keele ja muude väljendusvormide infantiilsel tasemel. Nüüd püüame seda enda jaoks eritada fraasiga AI slop.
Inimeste keele arengus esines kavatsus enne väljendust. Näiteks soov millelegi osutada, saates seda häälitsustega see, seal, too või midagi sarnast. TI puhul on vastupidi. Andsime sellele esmalt inimeste seas levinud väljendusi ja masin õppis mõistma nendes sisalduvaid kavatsusi. TI vaates on inimeste keel kohutavalt ebaefektiivne infokodeerimise vorm.
Meie keelte sõnavara on nagu lekkivate tähenduste anum, milles esineb mitmetähenduslikkust, metafoore, kultuurilisi nüansse ja emotsionaalset konteksti. Meie suhtlus rajaneb lohisevale ning aeglasele kommunikatsioonile, mida instinktiivselt püüame lühisõnumite ebagrammatilises vormis tihendada. See võib läheneda TI omale, milles tähendusi võib kodeerida ilma sõnadeta. Ühesõnaga kuus-seitse!
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.