100 meetri võit tuli mängude rekordit tähistava ajaga 10,58, 200 meetris sai eestlane ajaks 21,56 ning kaugushüppes piisas võiduks tulemusest 7.24. Lennujaamas ootasid Visnapit kõigi meediamajade esindajad, erinevad õnnitlejad ning eelkõige naine ja kaks noort last.
„Koju tulla on väga hea, ootasin 200 meetri järel pikisilmi naiste ja laste juurde jõudmist. See võistlus oli nii pikk ja väsitav, eriti mentaalse poole pealt. Seda võistluspinget ei sooviks isegi oma vaenlasele, see oli meeletu. Tundsin kohustust oma pere nimel, sest nägin väga palju vaeva ja ma ei tahtnud neid alt vedada,“ võttis Visnap kahenädalase võistluse kokku.
„Kui alustasin tippspordiga ja tulin neli aastat tagasi maailmameistriks, siis see oli tõsine hobi. Kuid see ajaga kasvas aina suuremaks sporditegemiseks – eesmärgid kasvasid ja saavutused läksid paremaks, selle võrra läks ka sporditegemine raskemaks,“ märkis ta.
Visnap kurtide olümpia nimel veidi ohverdas suvise kergejõustiku hooaja, kus ta sel korral Eesti meistrivõistluste medalit ei võitnud, vaid tema mõtted olid novembrikuisel võistlusel. Viimastel kuudel käis töö olümpia nimel.
„Trennid algasid Tartu ülikooli spordihoones kell kuus hommikul, esimesel korral me ei leidnud lülitit üles ja olime pimedas. Edasi läks lepase reega,“ meenutas Visnap, kes videointervjuus selgitas, milline kolmest kullast oli kõige kallim, mida toob tema tänane päev ning millised on tema pikemad plaanid sportlasena.
Visnapit juhendab tänavu suvel 75-aastaseks saanud legendaarne treener Tiina Torop, kes selgitas muuhulgas, milline erinevus on treenida sportlast kurtide suurvõistluseks. „Ikka on erinev, ma ise ka polnud seda kogenud. Fakt on see, et vahe on. Treenisime ka [starti] nii, et helistasin talle vastamata kõne,“ selgitas ta.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare