Euroopa riigid töötavad välja hädaolukorra plaani B, et katta Ukraina rahapuudus järgmise 2026. aasta alguses, juhul kui nad ei suuda jõuda kokkuleppele Venemaa külmutatud varade äravõtmises Kiievi sõjategevuse rahastamiseks.
Kuu aega tagasi toimunud tippkohtumisel lootsid Euroopa Liidu juhid kokku leppida ettepanekus kasutada Moskva külmutatud reserve 140 miljardi euro suuruse reparatsioonilaenu andmiseks Ukrainale, kuid idee kohtas Belgia peaministri Bart De Weveri ägedat vastuseisu, kuna raha hoitakse selles riigis, vahendab Politico.
Nüüd, kus rahuläbirääkimised intensiivistuvad ja Kiievil hakkab raha nappima, on muutunud pakiliseks küsimus, mida teha Venemaa varadega. „Kui me ei tegutse, tegutsevad teised enne meid,” ütles üks EL-i ametnik, kellele, nagu ka teistele anti anonüümsus, et vabalt rääkida.
Euroopa ametnikud vihjasid, et Donald Trumpi uus rahukampaania võiks aidata kindlustada toetust plaanile kasutada külmutatud vahendeid reparatsioonilaenuks. Raha tuleks Moskvale tagasi maksta vaid ebatõenäolise tulevikustsenaariumi korral, kui Venemaa nõustub plaani kohaselt sõjakahjusid maksma.
EL-i diplomaadid eeldavad, et Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen annab oma ametnikele korralduse esitada reparatsioonilaenu käsitleva õigusakti eelnõu mõne päeva jooksul, kui lahenduse leidmise hoog kasvab.
Kuid hoolimata Belgia ja Komisjoni vahelistest intensiivsetest kõnelustest viimastel nädalatel on De Weveril endiselt mure juriidilise vastutuse ja Moskva kättemaksu ohu pärast, kui Venemaa vahendeid laenuks kasutatakse.
Seega pöörduvad Brüsseli poliitikaspetsialistid nüüd selle poole, kuidas aidata Ukrainat juhul, kui reparatsioonilaenu ettepanek ei jõua õigeks ajaks valmis, et EL-i juhid saaksid selle 18. detsembri tippkohtumisel allkirjastada.
Üks toetust võitnud variant on EL-i laenudest rahastatav „sildlaen”, mis aitaks Ukrainal 2026. aasta esimestel kuudel pinnal püsida, ütlesid neli ametnikku. See annaks rohkem aega täieliku reparatsioonilaenu loomiseks, kasutades Venemaa varasid viisil, millega Belgia saab leppida, et pakkuda pikemaajalist lahendust.
Kaks diplomaati ütlesid, et Ukrainalt võidakse paluda esialgne sildlaen EL-ile tagasi maksta, kui ta on pikaajalisest reparatsioonilaenust rahastamise saanud.
EL-i riikide saadikud arutasid eile teisipäeval 25. novembril Brüsselis toimunud kohtumisel Euroopa Komisjoniga erinevaid võimalusi. Ühe arutelust teavitatud ametniku sõnul survestasid riigid, sealhulgas Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Leedu ja Luksemburg komisjoni jätkama Ukraina rahastamise ettepanekute väljatöötamist.
Sildfinantseerimismudeli väljavaate tõstatas 4. novembril EL-i majandusvolinik Valdis Dombrovskis, kes märkis: „Mida kauem me nüüd viivitame, seda keerulisemaks olukord muutub.”
Komisjon on teravalt teadlik vajadusest leida kiiresti lahendus, kuna Kiiev hoiatas, et järgmise aasta esimestel kuudel on neil raha otsa saamas.
Teisipäeval ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron, et EL-i liitlased viimistlevad „lähipäevil” lahenduse, mis tagab rahastamise ja annab Ukrainale väljavaate.
Pikemas perspektiivis peetakse reparatsioonilaenu laialdaselt ainsaks võimalikuks lahenduseks. EL-i liikmesriikidel puudub isu oma riigieelarvest Ukrainale rahaliste toetuste saatmiseks kasutada. Paljud on juba praegu hädas eelarvepuudujäägi ja kõrgete laenukuludega. Seetõttu peetakse oluliseks belglaste veenmist lõpuks pardale tulema.
„Loodame, et suudame nende kõhklused lahendada,” ütles üks EL-i diplomaat. „Me ei näe tegelikult ühtegi muud võimalikku varianti peale reparatsioonilaenu.” Üks idee oleks kombineerida reparatsioonilaenu variant mõne teise variandiga, ütles diplomaat. Kuid see ei tohi võtta liiga palju aega, sest loomulikult on praegu asjaga kiire ja see on pakiline.
Loe lisaks
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.