USA seadusandjad arutavad eelseisval senati kuulamisel sõidukite ohutusnõuete ja autotööstuse regulatsioonide üle. Vabariiklaste hinnangul on mitmed ohutusmeetmed ebatõhusad ja tõstavad autode hinda.

Wall Street Journali allikate sõnul plaanivad senati vabariiklased jaanuaris kritiseerida sõidukite ohutustehnoloogia nõudeid, näiteks automaatset hädapidurdust ja tagaistmel viibivast lapsest teavitavaid alarme.

Vabariiklaste kavatsus on takistada ohutusorganisatsioonide soovitud uute nõuete kehtestamist ning keskenduda selle asemel hoopis isejuhtivate sõidukite tehnoloogia arendamisele.

Detroidi kolme suurtootja – Fordi, General Motorsi, ja Stellantise – ja Tesla tippjuhid on kutsutud 14. jaanuaril toimuvale senati kaubandus-, teadus- ja transpordikomitee istungile, et selgitada sõidukite järsu kallinemise põhjuseid. General Motors ja Ford kavatsevad saata kohale tegevjuhid, Jeepide tootja Stellantis loobus kommentaaridest.

Autoostjad seisavad silmitsi ootamatult kõrgete hindadega ning USA-s räägitakse üha enam sõidukite taskukohasuse halvenemisest. Uue auto keskmine hind tõusis sel sügisel 50 000 dollarini – enne koroonapandeemiat oli see ligikaudu 38 000 dollarit. Samal ajal on kallinenud ka teised auto omamisega seotud kulud alates remondist ja laenudest kuni kindlustuseni.

“Ameeriklased on selgelt väljendanud, et nende peamine mure on taskukohasus,” ütles komitee esimees senaator Ted Cruz (vabariiklane, Texas) istungit välja kuulutades.

Liiklusohutuse eestkõnelejate sõnul päästavad sellised nõuded elusid ja on olukorras, kus Ameerika teedel hukkub aastas ligi 40 000 inimest, endiselt ebapiisavad.

“Riiklikud nõuded on parim viis tagada, et see ülitõhus tehnoloogia jõuaks kõigini,” märkis maanteelohutuse kindlustusinstituudi (IIHS) esindaja.

Kuulamine toimub enne 300 miljardi dollari suuruse maantee-eelarve kinnitamist, millest rahastatakse tee- ja raudteeprojekte ning riikliku maanteeliiklusohutuse ameti (NHTSA) tegevust.

Allikate sõnul plaanivad vabariiklased väita, et kõige tõhusamad sammud sõidukite ohutuses – turvavööd ja konstruktsiooni paranenud avariikindlus – tehti ära juba 1960.–1980. aastatel ning hilisemad meetmed on olnud vähetõhusad. Samuti leiavad nad, et kaasaegsed ohutussüsteemid, näiteks anduripõhised lahendused, võivad olla ebausaldusväärsed ning nende remont kallis.

Algatus järgneb president Donald Trumpi administratsiooni ja vabariiklastest seadusandjate tänavustele sammudele, millega tühistati elektriautode müügikvoodid ja muud keskkonnakaitsemeetmed, mis olid soodustanud elektriautode levikut.

Wall Street Journal märgib, et autode hinnatõusu põhjuste täpne väljaselgitamine on keeruline.

Vabariiklased ja suured autotootjad süüdistasid tänavu kõrgetes hindades rangeid föderaalseid ja osariiklike heitgaasi- ning kütusesäästunõudeid, mis nende väitel sundisid tootjaid liikuma kallimate elektriautode poole. Eeldatavasti arutatakse jaanuaris toimuval kuulamisel ka heitgaasinõuetega seotud kulusid.

USA autojuhtide seas kasvab eelistus suuremate ja paremini varustatud sõidukite vastu. Riigi enimmüüdud mudel on Ford F-150 pikap, mille hind võib ulatuda üle 70 000 dollari.

Kuigi Trumpi administratsioon leevendas autotootjate jaoks osaliselt kaubandussõja mõju ja ettevõtted on osa kuludest ise kandnud, märgivad analüütikud, et vähemalt mõni osa kuludest kandub paratamatult tarbijatele.

Autotootjad on aastaid olnud vastakuti ohutusorganisatsioonidega, kes soovivad liiklussurmade vähendamiseks kohustuslikku uute tehnoloogiate kasutuselevõttu.

NHTSA nõuab teatud ohutussüsteeme, kuid autotootjad on aastate jooksul ka vabatahtlikult nõustunud lisama ohutusvarustust, et ennetada seadusandlikke kohustusi. Näiteks on kasutusele võetud tagaistme andurid, et vältida laste surma kuumarabanduse tõttu.

Üks vastuolulisemaid nõudeid puudutab automaatpidurdussüsteeme, mis kasutavad võimalike kokkupõrgete tuvastamiseks ja pidurite automaatseks rakendamiseks andureid, kaameraid ja tarkvara. NHTSA nõudis mullu, et alates 2029. aastast peavad uued autod selle süsteemiga varustatud. Autotootjad on püüdnud reegli jõustumist takistada, väites, et standardid on ebapraktilised ja võivad põhjustada tagant otsasõite, kui auto pidurdab ootamatult. Amet teatas tänavu, et kaalub tähtaja pikendamist.

Kriitikud, sealhulgas autotööstuse peamine esindusorganisatsioon, väidavad, et eelmise presidendi Joe Bideni ametiajal vastu võetud tehnilised nõuded on ebapraktilised ja potentsiaalselt ohtlikud. Toetajad viitavad seevastu andmetele, mis näitavad, et tehnoloogia võiks ära hoida sadu surmajuhtumeid aastas.