Sellega pöörati tähelepanu ülemaailmsele naistevastase vägivalla vastu võitlemise päevale ja vägivallaohvritele. Viljandis oli selline küünaldega mälestusseisak esmakordne.
Rubiini platsil olnud üritust vedasid naiskogu Kadri asepresident ja Viljandi piirkonna juht Linda Jürisson ning riigikogulane Helmen Kütt, kes rõhutasid teema aktuaalsust.
Naiste vastu käe tõstmisel, vaimsel terroriseerimisel ja tööl ahistamisel ei tohiks olla meie ühiskonnas kohta, rõhutasid nad pressiteates ning nentisid, et kõige haavatavamad on vaesemad ja erivajadusega naised.
Rubiini platsile kogunenud naised näitasid oma tegevusega, et naistevastane vägivald on endiselt suur probleem kogu maailmas. Ühtlasi rõhutasid nad nõusolekuseaduse olulisust. “Jah olgu jah,” nõudsid nad.
“Seisame selle eest, et meie naiste – emade, õdede, tütarde elu oleks turvalisem, Me ei pööra pead kõrvale, kui naisi tapetakse, lüüakse kodus ja ahistatakse töö juures,” ütles naiskogu Kadri president Karin Paulus.
Tema sõnul on tervitatav, et tänavu oli kadripäeval palju aktsioone ning mitu arvamusliidrit on teema tõstatanud. “Ometi on statistika masendav ning seksuaalvägivald pole kuhugi kadunud. Lisandunud on laiaulatuslik veebikius ja ähvardamine,” lausus Paulus.
2024. aastal registreeriti naiskogu Kadri teatel Eestis 746 seksuaalkuritegu, sealhulgas 202 vägistamist. Ohvrid on põhiliselt tüdrukud ja naised. Alaealise kannatanuga kontaktsete seksuaalkuritegude puhul oli ohver keskmiselt 11 aastat vana ja noorim kannatanu oli kaheaastane.
Läinud aastal registreeriti 148 ahistava jälitamise kuritegu. Ahistajaks on peamiselt endine abikaasa või partner. Mullu registreeriti 3373 perevägivallakuritegu ning ka nende ohvrid olid peamiselt naised ja tüdrukud.