Reaalajamajanduse konverents. Foto: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Täna, 26. novembril toimub Noblessneri valukojas juba viiendat korda reaalajamajanduse konverents “Ühise jõuga tulemusteni”, mis toob kokku avaliku ja erasektori, et ühiselt arendada andmepõhiseid teenuseid ning suurendada ettevõtjate valmisolekut neid kasutada.

Konverentsil esitletakse reaalajamajanduse visiooni aastaks 2030 ning arutletakse, kuidas arenevad andmepõhised aruandluspraktikad. Fookuses on ka andmete turvaline ja seaduslik taaskasutus, digitaliseerimise ja automatiseerimise tasuvus ettevõtluses, sealhulgas e-arved, e-veoselehed ja digitaalsed tootepassid. Ühtlasi räägitakse sellest, kuidas luua väärtust ja usaldust andmete ning andmeruumide kaudu, jagatakse parimaid praktikaid andmepõhise aruandluse juurutamiseks ning tutvustatakse rahvusvahelise koostöö ja pilootprojektide edulugusid, mida saab rakendada Eesti ettevõtetes.

Esitletakse ka uut kestlikkuse hindamise tööriista ESG Tool, mille arendamist rahastab Läänemere piirkonna Interreg-programm.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on digitaliseerimine vältimatu samm mistahes valdkonna ettevõttele, kes soovib olla konkurentsivõimeline.

„Kui meil on olemas võimalus lasta ajakulukas ja korduv andmetöötlus teha ära tehisarul või muul nutikal digilahendusel, siis tuleb seda teha. Nii saab paberimajanduse asemel suunata väärtusliku ressursi tegevustele, mis loovad ettevõttele kõige rohkem väärtust ja kasvatavad tootlikkust. Andmete automaatseks ja turvaliseks liikumiseks tagab riik vajaliku keskkonna ja loob võimalused andmete digitaalseks liikumiseks. Oma osa tuleb teha ka ettevõtetel, võttes kasutusele näiteks e arved või tarkvarad, mis võimaldavad andmetel riigi ja ettevõtte vahel ise liikuda,“ selgitas Keldo.

Reaalajamajanduse konverents ongi mõeldud ettevõtjatele, kes on uuendusmeelsed, soovivad mõista andmete jõudu ja võtta kasutusele lahendusi, mis toetavad ettevõtteid igapäevatöös ja loovad uut väärtust. Konverentsil autasustatakse ka reaalajamajanduse teaduspreemiate laureaate.

Andmete tõhusam kasutamine mängib võtmerolli jätkusuutlikuma majanduskeskkonna kujundamises.

„Kvaliteetsed ja ajakohased andmed annavad ettevõtetele võimaluse näha kaugemale oma igapäevategemistest. Need toetavad paremaid otsuseid, aitavad mõista keskkonnamõjusid ning loovad ruumi uute teenuste ja ärimudelite sünniks. Ja mis kõige olulisem – koos tegutsedes, andmeid targalt jagades ja kasutades, saame kujundada majanduskeskkonna, mis on tugevam, innovaatilisem ja jätkusuutlikum kõigi jaoks,“ selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi reaalajamajanduse valdkonna juht Viktoria Bõstrjak-Butorina.

Üles astuvad mitmed oma valdkonna tippspetsialistid, sealhulgas Harju Elekter AS tegevjuht Alvar Sass, Thomson Reutersi regulatiivsete suhete direktor ja OpenPeppoli CTC-kogukonna juht Nazar Paradivskyy, Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter, riigisekretär Keit Kasemets, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakonna juhataja Sirli Heinsoo, Merit Aktiva tootejuht Margus Kill, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse direktor Rivo Reitmann, Swedbank Baltics jätkusuutlikkuse projektijuht Kadi Ilves, justiits- ja digiministeeriumi andmete taaskasutuse programmijuht Regiina Sepp ja paljud teised.

Päeva juhib Eesti Televisiooni saatejuht Johannes Tralla. Noblessneri valukojas on üles seatud EXPO ala, mis keskendub innovaatilistele lahendustele ja koostöövõimalustele, et edendada jätkusuutlikku majanduskasvu.

Huvilised saavad tutvuda kohalike teenusepakkujatega ning luua uusi kontakte ja leida koostööpartnereid. EXPO alal esitlevad oma tooteid ja teenuseid Merit Aktiva, Arveldaja OÜ, Account Stuudio, OIXIO Digital AS, Strandard Books (Excellent), Lean Digital, RiskSight ja rahvusraamatukogu.

Reaalajamajanduse konverentsi korraldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Kuna kohad Noblessneris on juba täitnud, saab sündmusel osaleda virtuaalselt.

Konverentsi kavaga saab tutvuda SIIN.

Samal teemal

Majanduskasvu nõukoda kiitis heaks aruandluse lihtsustamise ja automatiseerimise tegevuskava