Euroopa Parlament toetas kolmapäeval resolutsiooni, mis kutsub liikmesriike üles kehtestama sotsiaalmeedia kasutamise vanusepiiriks 16 aastat.
Oktoobris avaldatud ettepaneku järgi sooviti kehtestada liidus ühtne vanusepiir 16 aastat – sellest vanusest nooremad ei tohiks sotsiaalmeediaplatvormidele ligi pääseda, välja arvatud juhul, kui lapsevanem või eestkostja annab selleks loa.
Ettepanek kutsus üles kehtestama ka absoluutset vanusepiiri 13 aastat, millest nooremad ei tohiks sotsiaalmeediat kasutada mitte mingil juhul. Sama vanusepiir kehtiks videojagamisteenustele ja tehisintellektist kaaslastele.
Parlamendi resolutsioon ei ole õiguslikult siduv.
Sotsiaalmeediaplatvormid, sealhulgas Tiktok, Facebook ja Snapchat, nõuavad kasutajaks registreerimisel vähemalt 13-aastast vanust. Lastekaitsjate hinnangul on kontroll aga ebapiisav ning mitme Euroopa riigi andmed näitavad, et sotsiaalmeediakonto on suurel hulgal alla 13-aastastel lastel.
Riikides kehtivad sotsiaalmeedia kasutamisel erinevad vanusepiirid.
Belgias lubab 2018. aastal vastu võetud seadus luua sotsiaalmeediakonto ilma vanemate loata alates 13. eluaastast.
Prantsusmaal võeti 2023. aastal vastu seadus, mis kohustab sotsiaalmeediaplatvorme küsima alla 15-aastastelt konto loomiseks vanemate nõusolekut. Kohaliku meedia andmetel ei ole seadust tehnilistel põhjustel veel rakendatud.
President Emmanuel Macroni kokku kutsutud ekspertkogu soovitas 2024. aasta aprillis kehtestada rangemad reeglid, sealhulgas keelata mobiiltelefonid alla 11-aastastele ja internetiühendusega telefonid alla 13-aastastele. Pole teada, millal seadus vastu võetakse ja kui palju see ekspertide soovitusi arvestab.
Saksamaal tohib 13–16-aastane alaealine sotsiaalmeediat kasutada vaid vanemate nõusolekul. Lastekaitsjad peavad kontrolli ebapiisavaks ja nõuavad kehtivate reeglite rangemat jõustamist.
Itaalias vajavad alla 14-aastased lapsed sotsiaalmeediakonto loomiseks vanemate nõusolekut. Sellest vanusest alates luba enam ei nõuta.
Hollandis puudub sotsiaalmeedia kasutamise vanusepiirangut reguleeriv seadus, kuid valitsus keelustas 2024. aasta jaanuarist nutiseadmed klassiruumides. Erandid kehtivad digiõppe, tervislikel põhjustel või erivajaduste korral.
Briti valitsus võttis 2023. aastal vastu veebiturvalisuse seaduse, mis kehtestab rangemad nõuded sotsiaalmeediaplatvormidele nagu Facebook, Youtube ja Tiktok, sealhulgas vanuselised piirangud. Seadust rakendatakse alates 2025. aastast. Siiski ei ole astutud samme, et kehtestada alaealistele sotsiaalmeedia kasutamiseks kindel vanusepiir.
Norra valitsus tegi 2024. aasta oktoobris ettepaneku tõsta vanusepiiri, millest alates võivad lapsed ise sotsiaalmeedia kasutustingimustega nõustuda, 13 aastalt 15-le. Samas jääks vanemale õigus anda nõusolek ka nooremate laste eest.
Norra vasaktsentristlik valitsus töötab ka eelnõu kallal, mis seaks sotsiaalmeedia kasutamise absoluutseks vanusepiiriks 15 eluaastat, kuid pole teada, millal see parlamenti jõuab.
Valitsuse andmetel kasutavad sotsiaalmeediat pooled Norra üheksa-aastastest lastest.
Austraalia võttis 2024. aasta novembris vastu seaduse, mis kohustab tehnoloogiahiide – alates Instagrami ja Facebooki omanikust Metast kuni Tiktokini – takistama alaealiste ligipääsu platvormidele. Nõude eiramisel ähvardab ettevõtteid kuni 49,5 miljoni Austraalia dollari (ligi 27 miljoni euro) suurune trahv. Riik on piirangu jõustamise meetodeid katsetatud alates jaanuarist ning keeld hakkab kehtima 10. detsembril.