1. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu valmistab ette õppelaenureformi, mis muudab õppelaenu tudengitele senisest kättesaadavamaks. Reformi keskmes on õppelaenu tingimuste leevendamine ning süsteemi ajakohastamine praegustele vajadustele vastavaks.
Olulisim muudatus on käendaja või kinnisvaratagatise nõude kaotamine alates 2026. aasta septembrist. Senise tagatise asemel hakkavad pangad hindama taotlejate maksekohustusi ja maksekäitumist, mis teeb õppelaenu võtmise võimalikuks ka neil noortel, kellel seni polnud võimalik sobivat käendajat leida.
Eelnõu kohaselt muutuvad soodsamaks laenutingimused: intressimäär langeb ning riik tagab pankadele edaspidi kommertsintressi kuni 1,5% + 6 kuu euribor aastas. Praegu kehtib piir 3% + 6 kuu euribor. Riik tagab jätkuvalt nii õppelaenu maksimaalmäära, 2025/2026. õppeaastal kuni 6000 eurot, kui ka tasumisele kuuluva intressi.
Oluline muudatus on ka tagasimakseperioodi pikendamine. Kui seni tuli õppelaen tagastada kahekordse nominaalse õppeaja jooksul, siis tulevikus pikeneb tähtaeg neljakordseks ning maksimaalne tagasimakseaeg kasvab 20 aastalt 25 aastale. Pikem periood tähendab väiksemaid igakuiseid makseid ja leevendab lõpetajate majanduslikku koormust.
Reformi ettevalmistamisel on arvesse võetud, et praegu kasutab õppelaenu keskmiselt ligikaudu 1800 üliõpilast aastas ehk ainult 4% potentsiaalsetest laenusaajatest. Neist omakorda ligi 8% võtab laenu välismaal õppimiseks.
Õppelaene väljastavad Swedbank ja LHV intressimääradega vastavalt 1,99% + 6 kuu euribor ja 1,95% + 6 kuu euribor.
2. Arvamuse andmine jahiseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (755 SE) kohta.
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu keskkonnakomisjon on algatanud eelnõu, millega muudetakse jahiseadust ja looduskaitseseadust. Eesmärk on lihtsustada ning toetada nuhtlusisendite, näiteks sigade Aafrika katku levikul metssigade, ja võõrliikide küttimist. See võimaldab paindlikumalt reageerida loomade kaudu levivatele haigustele.
Eelnõu järgi hakatakse nuhtlusisendi küttimiseks väljastama tasuta jahiluba nendes piirkondades, mis pole jahipiirkonnana kasutusse antud. See vähendab jahimeeste kulusid olukordades, kus jahiga aidatakse ennetada suuri kahjusid.
Nuhtlusisendite tõhusamaks küttimiseks leevendatakse öösihiku kasutamise tingimusi. Leevendused laienevad ka võõrliigi küttimisele ning looma kannatuste vähendamiseks õnnetuses vigastatud uluki kiirele surmamisele.
Looduskaitsealadel ohu kiireks tõrjumiseks lisatakse looduskaitseseadusesse erand, mis lubab sihtkaitse- ja piiranguvööndis pidada kaitseala valitseja nõusolekul jahti, et tõrjuda sigade Aafrika katku või muud loomadega levivat rasket haigust.
Regionaal- ja põllumajandusministeerium ning kliimaministeerium teevad valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.
3. Arvamuse andmine meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (756 SE) kohta
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu majanduskomisjon. Sellega vähendatakse 2026. aasta 1. jaanuarist kuni 2026. aasta 31. detsembrini kõikidel Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevatel laevadel tasumisele kuuluvat veeteetasu 15 protsenti. Eesmärk on motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi Eesti sadamate.
Veeteetasu on vähendatud ka eelmistel aastatel. 2021. a ja 2022. a vähendati veeteetasu 50%, 2023. a 37,5%, 2024. a 15% ja 2025. a 14%.
Kliimaministeeriumi ettepanek valitsusele on eelnõu toetada.
4. Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Määruse eelnõu
Määrusega kehtestatakse järgmise aasta kutselise kalapüügi tingimused ja piirangud. Pannakse paika, kui palju ja milliseid püügivahendeid tohib kasutada rannapüügil ja sisevetel, et tagada kalavarude jätkumine. Samuti sätestatakse kui suur on püügivahendite kasutamise tasu ranna- ja sisevetes ning milline on tasu ühe tonni teatud liiki kala püügiks traalpüügil.
Püüniste piirarve tänavusega võrreldes ei muudeta. Halvas seisus kalavarude taastamiseks kasutatakse muid abinõusid, näiteks keeluajad, silmasuurused jmt ning jätkatakse koostöös kaluritega ka selliste lahenduste otsimist, mis üldist püügikoormust vähendaksid.
Püügiõigustasude arvutusmetoodika tuleneb keskkonnatasude seadusest ja selle kohaselt võib tasu olla kuni 4 protsenti eelnenud aastal saadud saagi väärtusest. Seega võtavad kehtestatud tasud arvesse juba saadud tulu, nii et kalur, kes on oma püünisega rohkem saaki saanud või tänu kõrgemale kokkuostuhinnale rohkem tulu teeninud, maksab ka kõrgemat püügiõigustasu kui kalur, kes on vähem tulu teeninud.
Läänemere räime ja kilu traalpüügi ja rannapüügikvoodid ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püütavate kalaliikide lubatud aastasaagid kehtestatakse hiljem käesoleva määruse muudatusega.
5. Vabariigi Valitsuse 5. detsembri 2022. a määruse nr 118 “Vaktsiinikindlustusmakse määr” muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt on vaktsiinikindlustusmakse määr 2026. aastal 0 eurot, sest eelmistel aastatel kogutud maksed ja riigieelarve eraldis katavad ka järgmise aasta prognoositavad kulud, milleks on arvestatud 195 000 eurot.
2025. a maksemäär oli samuti 0.
Ravimiseaduse kohaselt peab vaktsiinikindlustusmakset tasuma vaktsiini maaletooja, praegu on neid neli.
Maksekohustus on kehtestatud Eestis kasutamiseks turustatud vaktsiinidele.
6. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 “Tervise infosüsteemi põhimäärus” muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Määruse eelnõu
Määruse peamine muudatus võimaldab edaspidi inimestel küsida pakkumisi ja seejärel sõlmida vabatahtlikku ravikindlustuslepingut terviseportaalis.
See leping annab ravikindlustuse inimesele, kellel muul alusel kindlustust ei ole.
Muudatus asendab senise e-kirjapõhise ja aeglase protsessi.
Lepingu saab soovi korral sõlmida ka teise inimese nimel volituse alusel.
Kõik lepingu andmed ja staatus on inimesele portaalis kohe nähtavad.
See muudab lepingute sõlmimise oluliselt mugavamaks ning vähendab tervisekassa töökoormust.
Arenduskulu on hinnanguliselt 250 000 eurot.
Lisaks saab edaspidi terviseportaalis taotleda Euroopa ravikindlustuskaarti (EHIC) või selle asendussertifikaati, mis seni oli võimalik peamiselt eesti.ee kaudu.
See koondab tervisekassa teenused isiku jaoks ühte kohta ja lihtsustab kaardi tellimist.
Selle funktsiooni lisamiseks on vaja arendusi umbes 75 000 euro ulatuses.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026, volituste lahendus hiljemalt 1. aprillil 2026
7. Volitus osaühingu Rail Baltic Estonia osakapitali suurendamiseks
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Korralduse eelnõu
Taristuministrile antakse volitus 4 miljoni euro suuruse sissemakse tegemiseks OÜ Rail Baltic Estonia osakapitali, et äriühing saaks katta tegevuskulusid.
Rahalisi vahendeid on osaliselt vaja ka projektijuhtimise teenuste sisse ostmiseks RB Rail AS-lt, täiendavalt CEF rahastuslepete raames rahastatavatele tegevustele.
OÜ Rail Baltic Estonia loodi 10. oktoobril 2014 eesmärgiga juhtida Rail Baltica rajamisse tehtavaid investeeringuid ning korraldada raudteetaristu ehitust Eestis. Ettevõtte põhitegevus on Euroopa standardlaiusega (1435 mm) Rail Baltica raudtee ja sellega seotud rajatiste projekteerimine, ehitamine ja haldamine Eesti riigi huvides.
Lisaks osaleb ettevõte rahvusvahelises koostöös, mis on vajalik ühtse ja toimiva Rail Baltica trassi valmimiseks kõigis projektis osalevates riikides. OÜ Rail Baltic Estonia omab ka osalust Läti ühisettevõttes RB Rail AS ning täidab seal Eesti aktsionäri õigusi ja kohustusi.
8. Kultuuriministeeriumi kantsleri ametisse nimetamine
Esitaja: kultuuriminister Heidy Purga
Tüüp: Korralduse eelnõu
Kultuuriminister teeb valitsusele ettepaneku nimetada 1. detsembrist 2025 ministeeriumi kantsleri ametikohale Merili Piipuu. Kantsleri ametiaeg on viis aastat kuni 30. novembrini 2030. Kantsleri põhipalk on 90 protsenti ministrile makstavast ametipalgast.
Merilin Piipuu on kultuuriministeeriumis 2019. aastast juhtinud kultuuriväärtuste poliitika kujundamist vastutades raamatukogude, muuseumide, rahvakultuuri ja muinsuskaitse valdkondade eest. Tema eestvedamisel on käivitatud mitmeid võtmetähtsusega reforme nagu näiteks laulu- ja tantsupeo juhendajate palgatoetus ja muuseumide ning raamatukogude kiirendite loomine. Innovaatilistest projektidest on ta aidanud käivitada e-raamatute pakkumist ja muuseumikaardi kasutuselevõttu.
Piipuu on muu hulgas olnud erinevate kultuuriga tegelevate sihtasutuste nõukogu esimees ning aastatel 2015-18 okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu/SA Kistler-Ritso Eesti direktor. 2014. aastal osales ta Antropoloogia Keskuse asutamises.
Ta on noortele suunatud tänusündmuse „Hea eeskuju“ idee autor ning aastatel 2008-2014 ürituse peakorraldaja.
Piipuul on Essexi ülikoolist cum laude bakalauruse kraad politoloogias ja sotsioloogias, Tartu Ülikoolist cum laude magistrikraad etnoloogias ja rakenduslikus antropoloogias.
9. Eesti Vabariigi diplomaatiliste esinduste asutamine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Korralduse eelnõu
Välisministeerium teeb valitsusele ettepaneku avada saatkonnad Armeenias Jerevanis, Aserbaidžaanis Bakuus, Brasiilias Brasílias, Keenias Nairobis ja Moldovas Chişinăus.
Saatkondade avamisega kaasnevate püsikulude kogusumma on ligikaudu 1,32 miljonit eurot aastas. Esimesel aastal lisanduvad ühekordsed ehitusinvesteeringud ja sõidukite soetamise kulud. Vajalike eelarveliste vahenditega on arvestatud RESis 2026–2029 ja 2026. a riigieelarve seaduses.
Armeeniat katab praegu Eesti suursaadik Gruusias Tbilisis. Aserbaidžaaniga suhtleb Eesti praegu peamiselt läbi Türgis resideeriva suursaadiku ning Bakuus töötab Eesti diplomaat Läti saatkonna ruumides.
Eesti suursaadik Brasiilias resideerub Lissabonis. Eesti saatkond tegutses Brasiilias aastatel 2014–2016, kuid suleti ressursside piiratusest tulenevate ümberkorralduste tõttu.
Keeniasse akrediteeritud Eesti suursaadik resideerib Tallinnas. Saatkonna avamise järel oleks tal lisaks akrediteering nii Nairobis asuva ÜRO Keskkonnaprogrammi UNEP-i kui ka Tansaanias asuva Ida-Aafrika Ühenduse juurde.
Eesti suursaadik Moldovas resideerub Bukarestis ning Chişinăus töötab Eesti diplomaat.
10. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.
11. Eesti kodakondsuse andmine (4 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema 3 alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.
12. Eesti seisukoht rikkumismenetluses nr 2025/0038 (õiguskaitseasutuste teabevahetuse direktiivi mitteõigeaegne ülevõtmine)
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eesti sai 8. oktoobril 2025 Euroopa Komisjonilt põhjendatud arvamuse rikkumismenetluses nr 2025/0038, milles komisjon leiab, et Eesti ei ole teatanud meetmetest, millega võetakse riigisisesesse õigusesse üle direktiiv (EL) 2023/977 liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse kohta. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 12. detsember 2024. aastal.
Eesti nõustub komisjoni etteheitega ja selgitab, et siseministeerium esitab direktiivi üle võtva kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga) eelnõu lähinädalatel valitsuse istungile.
Kui komisjon ei jää rahule Eesti vastusega põhjendatud arvamusele, võib ta pöörduda Eesti vastu Euroopa Kohtusse ja nõuda karistusmakse määramist.
13. Eesti seisukohad Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta seoses olmevee kvaliteeti käsitleva direktiivi (EL) 2020/2184 mittenõuetekohase ülevõtmisega
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eesti sai 8. oktoobril 2025 Euroopa Komisjonilt (edaspidi komisjon) ametliku kirja rikkumismenetluses nr 2025/2122, milles komisjon heidab Eestile ette direktiivi (EL) 2020/2184, olmevee kvaliteedi kohta (nn joogiveedirektiiv), mittenõuetekohast ülevõtmist. Komisjon esitas Eestile 18 etteheidet. Eesti nõustub 7 ja ei nõustu 11 komisjoni etteheitega.
Puuduste kõrvaldamiseks lubab Eesti muuta esimesel võimalusel veeseadust. Samuti lubab Eesti muuta keskkonnaseadustiku üldosa seadust või avaliku teabe seadust. Vajalik seaduseelnõu esitatakse valitsusele hiljemalt 2026. aasta IV kvartalis.
Lisaks tuleb täiendada sotsiaalministri 24. septembri 2019. aasta määrust nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ ning keskkonnaministri 14. aprilli 2023. aasta määrust nr 23 „Joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise nõuded“.
Komisjoni ametlikule kirjale vastamise tähtpäev on 8. detsembril 2025.
14. Eesti seisukohad nõukogu määruse, millega luuakse tuumaohutusalase koostöö ja dekomissioneerimise instrument ning tunnistatakse kehtetuks määrused (Euratom) 2021/100 ja (Euratom) 2021/948, eelnõu kohta
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjon avaldas 3. septembril 2025. a määruse eelnõu, millega luuakse tuumaohutuse koostöö ja dekomissioneerimise instrument ning tunnistatakse kehtetuks määrused (Euratom) 2021/100 ja (Euratom) 2021/948. Määruse eelnõu eesmärk on edendada Euroopa Liidus tuumaohutust, lihtsustada Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) rahastamisstruktuuri ja vähendada halduskoormust. Kahe varasema eraldiseisva määruse asemel tekib üks terviklik tuumaohutuse koostöö ja dekomissioneerimise instrument (INSC-D). Instrumendi kavandatav kogueelarve jooksevhindades perioodiks 2028–2034 on 966 miljonit eurot.
Määrus jaguneb kaheks osaks: 1. rahvusvaheline koostöö, mille eesmärk on edendada tuumaohutust ja kaitsemeetmeid partnerriikides. Olulisteks koostööparteriteks on Ukraina, Lääne-Balkan, Armeenia, Iraan ja Kesk-Aasia ning organisatsioonidest Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA). 2. komponendiks on dekomissioneerimine, mille eesmärk on toetada Euroopa Komisjoni tuumarajatiste (eelkõige Euroopa Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) rajatised Geelis, Ispras, Karlsruhes ning Pettenis) käitusest kõrvaldamist ning ohutut radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemist. Selle juurde kuulub ka tehniliste teadmiste ja oskusteabe aktiivne jagamine ELi sidusrühmadele.
Eesti toetab määruse eesmärki tagada Euroopa Liidu üleselt kõrge tase tuuma- ja kiirgusohutuses, radioaktiivsete jäätmete ning kasutatud tuumkütuse ohutus käitlemises ja tuumarajatiste seiskamise ning lammutamise tegevustes.
Peame oluliseks, et määrusest tulenev Euroopa Liidu rahastus on suunatud tegevustele, mis aitavad otseselt tagada tuumaohutust ning keskkonna ja inimeste kaitset kiirgus- ja tuumariski eest. Toetame määruses sätestatud teadmus- ja kogemuste jagamise süsteemi loomist ja ühtsete standardite kasutamist tuumaobjektide käitlemisel.
Leiame, et Euroopa Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt loodav teadmiste jagamise platvorm ja infohaldus peab olema kasutajasõbralik, koondades kõik asjakohased dokumendid ja materjalid ühtsesse digitaalsesse infosüsteemi.
Eesti jaoks on oluline, et määrus tagab selge ja jälgitava eelarvejaotuse liidu dekomissioneerimisprojektide ning partnerriikidele suunatava rahastuse vahel.