Kikepera looduskaitsealal algasid pea aasta aega kestvad soostamistööd. Saarde valla hinnangul pole valla territooriumil tehtavate soostamistööde mõju hinnatud piisavalt ja vald on pöördunud nii riigikontrolli kui ka õiguskantsleri poole ning kaalub ka kohtusse minekut.
Kikepera looduskaitsealal alanud soostamistööd tähendavad aastakümneid tagasi loodud kuivenduskraavide täitmist. Nii taastatakse seal kunagine veerežiim 3100 hektari suurusel metsaalal.
Kõigepealt võetakse kraavivallidelt ja kraavide äärtest puud maha, et hiljem saaks kraavid kinni ajada.
“Suletavate kraavide pikkus on 143 kilomeetrit ja nad on erinevates kohtades Kikepera kaitsealal ja ühes servas Soomaa rahvuspargis. Tööd vältavad tänasest kuni järgmise aasta oktoobri lõpuni ja vahepeal lindude pesitsusrahu perioodil siin töid ei teosta,” ütles Eestimaa Looduse Fondi kaasprojektijuht Jüri-Ott Salm.
Töid tehakse Euroopa Liidu rahast ja need lähevad maksma 600 000 eurot. Salmi sõnul ei ole soostamine Kikeperas ega ka mujal tingitud eurorahade kasutusvajadusest ega kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisest. Ta ütleb, et Eesti sookoosluste seisund pole hea ja see on suuresti tingitud just kunagisest kuivendamisest.
“Kõige kiirem tulemus on see, et see veerežiim, mis siin on kuivendusest mõjutatud, see stabiliseerub ehk et veekiire vool, äravool siit aladelt lakkab, tekivad tagasi tingimused, mis on märgaladel iseloomulikud. Stabiilne veetase, stabiilsem veetase ja sealt edasi juba soodsad tingimused märgalade liikidele ja kooslustele,” rääkis Salm.
Saarde vald on olnud kogu aeg Kikepera metsade soostamise vastu. Vald nõudis enne tööde alustamist uuringut, mis hindaks kas valla niigi sagedased üleujutused võivad taassoostamise tagajärjel suureneda. Kliimaministeerium telliski eksperthinnangu, mis näitas, et üleujutusrisk ei suurene. Valla hinnangul oli aga uuring ebapiisav, sest ei arvestatud teiste vallas tehtavate soostamistöödega ja mõjusid piirkonnale tuleks hinnata täiendavalt.
Saarde valla esindaja Jaanus Männik ütles, et see tegevus on läbi kaalumata ja mõõtmata. “Ja praegu nii-öelda äkkrünnakuga kiirkorras selles mastaabis seda tööd teha, siin ei ole tõsise teadusega midagi pistmist. Kahtlemata see mõjutab Reiu jõgikonna veerežiimi ettearvamatus ulatuses, ka see on analüüsimata korralikult,” ütles Männik.
Männiku sõnul on vald pöördunud nii riigikontrolli kui ka õiguskantsleri poole ja kaalub ka kohtusse minekut.
“Kompleksset hindamist sellele tehtud ei ole, see on fakt. Ja järelikult ka isegi prognoosi, sellepärast, et tegelik tulemus tuleb siis, kui need suletud on ja siis on hilja tagajärgi likvideerida,” sõnas Männik.