Vilja laadimist alustati teisipäeva hilisõhtul ning kolmapäeva pärastlõunaks oli lastitud juba 12 000 tonni. Terve koorma viljaelevaatorist peale laadimiseks kulub ligikaudu neli päeva. 100-meetrise laeva trümmi mahuks küll rohkem, ent koorma suurust piirab muu hulgas sihtsadama veetase – kui laev liiga täis laadida, vajub see lihtsalt vees liiga sügavale, et sadamas manööverdada.
70 000 ja enama tonni suuruseid viljasaadetisi läheb Eestist teele harva. Baltic Agro viljakaubanduse tootejuht Timo Sildvee meenutab, et suurem oli näiteks 2013. aastal teele läinud 77 500-tonnine odrakoorem.
2025. aasta on aga eriline suurte panamax-tüüpi laevade poolest. «Hooaja alguses laadis Baltic Agro 66 000 tonni odralasti ning oktoobris laadisid kolm Eesti suurimat kokkuostjat, Baltic Agro, Kevili ja Scandagra koostöös 68 500 tonni nisu,» tõi Sildvee välja.
Taolises mastaabis viljakoguseid ostab Baltic Agro põllupidajatelt kokku nädalate, isegi kuude jooksul. Kuigi ettevõte on Eestis suurim viljamüüja, oli Sildvee sõnul ka neile 75 000-tonnise lasti korraldamine suur ettevõtmine.
Hispaaniasse eksporditakse Eestist pigem tihti, ent kuigivõrd kindlaid välisostjaid tema selgitusel Eesti viljal pole, sest mahud on lihtsalt liiga väiksed, et mõnda välisturgu stabiilselt varustada. Peamiselt eksporditakse toidu- ja söödanisu ning söödaotra.
Vilja hinnatase praegu kiita pole. «Börsid on tulnud alla. Selles suhtes midagi head ei ole. Ja börsid on allpool püsinud juba pikka aega,» nentis Sildvee. Põhjuseks suured viljasaagid. «Vilja on palju. Kõikide suuremate eksportijate laovarud – riikide mõistes siis – on ikkagi kõrgemal tavapärasest,» selgitas ta.
Eestis on tänavune vilja-aasta alla ootuste, ent mitte alla keskmise. Esmase prognoosi järgi kujuneb teravilja, kaunvilja ja rapsi kogusaagiks ligikaudu 1,6 miljonit tonni. «See 1,6 ei ole kindlasti mitte väga madal tase. On olnud ka 1,1 ja 1,2 aastaid.» Sel aastal oli aga õhus lootus ligikaudu 2 miljoni tonniseks aastaks. «Sest põllupilt oli väga-väga ilus, oli ka palju külvatud talivilju. Aga hooaeg mängis nii nagu ta mängis,» möönis Sildvee.
Kehva ilma tõttu oli vilja kvaliteet loodetust madalam, mistõttu oli suurem söödavilja osakaal. Sildvee märkis, et hinna mõõtmes see siiski väga suurt kahju ei toonud, sest sel aastal on sööda- ja toidunisu hinnavahe tavapärasest väiksem.