Värske arvamusküsitlus prognoosib, et Prantsusmaa 2027. aasta presidendivalimised võidaks parempopulistliku partei Rahvuslik Liit (RN) esimees Jordan Bardella.
Uuringufirma Odoxa prognoosi järgi võidaks 30-aastane Bardella valimised sõltumata sellest, kes on tema vastaskandidaat.
19.–20. novembril läbi viidud küsitlus näitas, et kui valimised toimuksid sel nädalal, koguks RN-i president ja erakonna kauaaegse liidri Marine Le Peni mantlipärija rohkem hääli kui ükski teine kandidaat.
Sõltuvalt, kellega ta esimese vooru vastastamisi läheks, saaks Bardella 35–36 protsenti häältest ning uuringu kohaselt alistaks ta ka teises voorus kõik sinna pääsenud konkurendid.
“Jordan Bardella ja tema toetajate kahjuks – ning kõigi teiste õnneks – ei taga selge soosikuseisus enne valimisi veel edu,” märgiti Odoxa raportis.
Odoxa juht Gaël Sliman lisas, et kuigi parempopulistide võit ei tuleks enam välguna selgest taevast, on 2027. aasta aprillini jäänud 18 kuud ning olukord võib veel palju muutuda.
Varem on nii Marine Le Pen kui ka tema isa Jean-Marie Le Pen seisnud silmitsi poliitiliste liitudega, mis on neid presidendivalimiste teises voorus kolmel korral alistanud.
Kuna kohus mõistis märtsis 57-aastase Marine Le Peni ja ta parteikaaslased süüdi rahaliste vahendite väärkasutamises, on tal keelatud viieks aastaks avalikku ametisse kandideerimine. Le Pen on otsuse edasi kaevanud.
Bardellat, kelle populaarsus on tema mentori oma ületanud, peetakse partei eelistatud kandidaadiks, juhul, kui keeld jääb jõusse.
Odoxa võrdles Bardella toetust vasakpopulistide liidri Jean-Luc Mélenchoni, mõõduka vasakpoolse Raphaël Glucksmanni ning tsentristlike ekspeaministrite Gabriel Attali ja Édouard Philippe’iga.
Küsitluse järgi võidaks Bardella teises voorus Mélenchoni mäekõrguselt (74 protsenti), Philippe’i vastu oleks võit napim (53 protsenti). Küsitluse veapiir oli 2,5 protsendipunkti.
Sel kuul ilmunud teise uuringu järgi kaotaks Bardella teises voorus napilt Philippe’ile.
President Emmanuel Macroni poliitiliste järglaste nõrk tulemus peegeldab riigipea populaarsuse järsku langust. Seda on seostatud tema otsusega kuulutada mullu keskel välja erakorralised valimised, mis viisid patiseisu sattunud parlamendi ja töövõimetu koalitsioonini.