Vallavolikogu selgituste kohaselt tingis toonase otsuse koolide alatäituvus, amortiseerunud koolihoonete suured ülalpidamiskulud ning soov tagada vallas tervikuna kvaliteetne haridus, pädevad õpetajad ja tugispetsialistid.
Riigikohtusse pöördusid Koonga, Metsküla ja Virtsu koolide õpilaste vanemad, kelle hinnangul ei analüüsitud mõju laste arengule, heaolule ja hariduskvaliteedile ega kohaliku kogukonna sidususele ja jätkusuutlikkusele. Kuna Lisaks tegi vanematele muret laste õpi- ja kasvukeskkonna halvenemine, kuivõrd alternatiivsete koolide, näiteks Lihula gümnaasiumi, hoonete seisukord oli halvem. Haldus- ega ringkonnakohus vanemate kaebuseid ei rahuldanud.
Selle aasta maikuus toimunud riigikohtu istungil arutati, mida peab kohalik omavalitsus koolivõrgu ümberkorraldamisel kaaluma, millistest kaalutlustest lähtus Lääneranna vald koole sulgedes ja kas perede ootus, et laps ei peaks koolitee jooksul kooli vahetama, on õiguspärane. Esialgu oli lootust, et riigikohtu otsus saabub sügisel.
Riigikohus märkis, et omavalitsustel on õigus vajadusel oma koolivõrk ümber kujundada, kuid selle puhul tuleb lähtuda eeskätt laste parimatest huvidest. Teisalt ei saa riigikohtu hinnangul jätta tähelepanuta ka omavalitsuse kui terviku huve. Omavalitsused võivad koolide sulgemisel ja ümberkorraldamisel arvesse võtta ka majanduslikke kaalutlusi, kuid kokkuhoid peab ületama kulud, mida muudatus omavalitsusele ja lastega peredele kaasa toob.
Samas leidis riigikohus, et Lääneranna vald tegi koolivõrgu muudatusi läbi viies vigu, sh rikkudes kaalutlusreegleid ning jättes arvestamata oluliste asjaoludega.
PGS sätestab, et kooli ümberkorraldamisel ja kooli tegevuse lõpetamisel peab koolipidaja kuulama ära hoolekogu ja õpilasesinduse arvamuse. „Üksnes hoolekogu ja õpilasesinduse ärakuulamisest ei piisa. Vastasel juhul ei olekski lastel ja lapsevanematel võimalust oma õigusi kaitsta,“ seisab riigikohtu otsuses.
„Otsuse adressaatide ring ei olnud koolide väiksuse tõttu iseäranis lai. Seetõttu oli vastustajale (Lääneranna vallale – toim) ettenähtav ennekõike nende lapsevanemate (sh kaebajate) huvi, kelle lapsed otsuse tegemise hetkel mõnes otsusest puudutatud koolis käisid, samuti koolis õppivate laste huvi,“ leidis riigikohus. Halduskolleegium sõnas, et Lääneranna vald rikkus nende kaebajate ärakuulamisõigust, kes ei kuulunud otsuse tegemise hetkel mõne kooli hoolekokku.
Probleem laste koolitee pikkusega
„Kuivõrd vastustaja ei kuulanud kõiki kaebajaid nõuetekohaselt ära, rikkus ta ka uurimispõhimõtet, jättes välja selgitamata otsustamisel olulised asjaolud, eelkõige selle kohta, mis puudutab kaebajate laste koolitee pikkust ning koolitee läbimiseks olemasolevaid transpordivõimalusi,“ nähtub riigikohtu otsusest. Kolleegium lisas, et lapsevanemad on selgitanud, et otsuse tagajärjel pikenes osa laste koolitee sellises määras, et kooli jõudmiseks kulub enam kui 60 minutit. See ei ole aga kooskõlas PGS-iga.
„Kolleegiumi hinnangul ei ole siiski piisavaks põhjenduseks see, et mööndakse, et osa laste koolitee pikeneb,“ seisab riigikohtu otsuses. „Koolivõrgu ümberkorraldamisel peab kohalik omavalitsus olema veendunud, et ka pärast ümberkorralduste realiseerimist on haridus kõikidele tema territooriumil kättesaadav. Haridusekättesaadavuse oluline komponent on see, kas lapsel on võimalik ebamõistlike pingutusteta kooli ja kodu vahel liikuda.“
„Vastustaja (Lääneranna vald – toim) on otsuse tegemisel hinnanud ebaõigesti omakohustust tagada vähemalt 80 protsendile õpilastest koolitee pikkusega alla 60 minuti,“ märkis riigikohus. „Vastustaja ei võtnud otsuse tegemisel arvesse, et ka ülejäänud 20 protsendil lastest peab koolitee olema mõistliku pikkusega. Lisaks sellele ei võtnud vastustaja kaalumisel arvesse, kas tal on olemas reaalne võimekus korraldada kõikidele lastele koolitransport.“
Seejuures nõustus riigikohus kaebajatega, et Lääneranna vald on jätnud nõuetekohaselt kaalumata, kuidas võib koolivõrgu ümberkorraldamine mõjutada hariduslike erivajadustega lapsi. Lisaks leiti, et vald on hinnanud valesti koolivõrgu ümberkorraldamisest saavutatavat majanduslikku kokkuhoidu, kuivõrd jättis arvestamata võimalike kuludega, eelkõige transpordikuludega, mida ümberkorraldus võib endaga kaasa tuua.
Ühtlasi märkis halduskolleegium, et Lääneranna vald eiras muudatusi tehes lapsevanemate õiguspärast ootust, et nende lapsed saavad käia samas koolis vähemalt kooliastme lõpuni ehk alg- või põhikooli lõpetamiseni.
Riigikohtu sõnul on otsuse menetluslikud ja kaalumisvead sellised, mis võisid mõjutada selle lõpptulemust.
Riigikohus sõnas, et volikogu otsuse tühistamine tähendab selle algusest peale kehtetuks tunnistamist. Lääneranna valla koolid on praeguseks ümber korraldatud ning seetõttu peab vald nüüd otsustama, kas muudatuste tagasipööramine on võimalik ja vajalik. Lääneranna vallal on võimalik teha ka koolide ümberkorraldamises uus otsus, aga seda vaid juhul, kui vald väldib osutatud vigu.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (6)