Kevadel, kui selgus, et juhtiva opositsioonierakonna Isamaa suhtes käib salajane kriminaalmenetlus, kirjutasin arvamusloo, milles juhtisin tähelepanu, et selline menetluspraktika võib olla vastuolus demokraatliku õigusriigi põhimõtetega (EPL, 11.04.2025). Pingelise valimisperioodi ajal lekkis meediasse opositsioonierakonda kahjustada võivat teavet, samal ajal kui prokuratuur keeldus olukorda selgitamast. Kurblooliseks tegi olukorra asjaolu, et tavapäraselt peaksid niisugusest olulisest menetlusest olema teadlikud vähemalt siseminister, justiitsminister ja peaminister. Erakonna rahastamise küsimus ei saa hõlmata riigisaladusi sisaldavat teavet, seega puudus igasugune vajadus salastamiseks. Ometi ei jagatud avalikkusele ega opositsioonile mingeid kinnitusi ega selgitusi. Sisuliselt võeti Eesti kõige populaarsemalt erakonnalt enne valimisi võimalus end süüdistuste ja kuulujuttude eest avalikult kaitsta. Nüüd, pärast valimisi, on menetlus jõudnud kahtlustuseni. Arvestades Eesti kohtueelse menetluse kulgu ja kohtuveskite aeglast jahvatamist on üsna tõenäoline, et lõplikku kohtuotsust ei jõuta langetada enne järgmisi riigikogu valimisi – seega saab juhtumist paratamatult üks uue valimistsükli teemasid, mis väänutab normaalset poliitilist protsessi. 25. novembril selgus, et võimaliku keelatud annetuse tõttu on kahtlustuse saanud Isamaa ning erakonna liikmed Parvel Pruunsild ja Tõnis Palts. Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern rõhutas, et kahtlustatavatel on ülekuulamisel võimalus anda oma selgitusi, mida arvestatakse koos teiste tõenditega. Tema sõnul keelab erakonnaseadus juriidilistel isikutel erakondi rahastada või pakkuda neile tasuta rahaliselt hinnatavaid hüvesid ning üle 40 000 euro ulatuses keelatud annetused kvalifitseeruvad kuriteona. Kommenteerimine ja seaduse korrektne tsiteerimine on teretulnud, kuid uudis tekitas poliitikat jälgivate inimeste jaoks küsimusi. Vaid mõni nädal varem toimus halduskohtu istung, kus arutati SA Liberaalne Kodanik (SALK) poolt Reformierakonnale, SDE-le ja Eesti 200-le tehtud väidetavalt keelatud annetuste tagastamise nõuet summas 92 000 eurot. Karistusseadustiku järgi oleks sellise mahuga keelatud annetus kuriteona käsitatav (PM, 11.11.2025).
